Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus August 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   


Riigikogu menetluses olevad eelnõud

Riigikogu on veel suvepuhkusel, ent enne sügisest istungiperioodi algust on mõistlik üle vaadata, millised eelnõud menetlusjärge ootavad.


Jäätmeseaduse muutmise eelnõu (455 SE)

19. juunil 2013.a. Riigikogu liikmete Inara Luigase, Kalle Laaneti, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra poolt algatatud jäätmeseaduse muutmise eelnõuga (455 SE) tahetakse muuta mitut jäätmeseaduse sätet, mis algatajate arvates on praktikas probleeme tekitanud.

Esiteks tehakse eelnõuga ettepanek tunnistada kehtetuks jäätmeseaduse § 66 lg 11, mis sätestab, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et konkursi alusel valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Lisaks peavad eelnõu koostajad vajalikuks täpsustada jäätmeseaduse § 67 lg 2 selliselt, et kui KOV üksused teevad korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seoses koostööd, siis moodustavad KOV üksuste haldusterritooriumid ühe veopiirkonna. Kolmandaks näeb seaduseelnõu ette JäätS § 71 lg 2 p 2 muutmist nii, et võimaldataks KOV üksuse jäätme-eeskirjas vähendada olmejäätmete regulaarse äraveo sagedust tiheasustusalalt vähemalt ühele korrale 12 nädala jooksul.

JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamise eesmärgiks on eelnõu kohaselt välistada olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus muutub jäätmevaldaja (s.o. kodaniku või lõpptarbija) kaitsjast tema ärakasutajaks. Muudatuse ajendiks on juhtum, kus Tallinna Keskkonnaamet väljastas jäätmevaldajale arve, milles oli näidatud võlaõigusseaduse §-s 113 näidatud viivise määrast kõrgem viivis. Selgus, et sellise olukorra üle ei saa ükski riigiamet (Tarbijakaitseamet, Konkurentsiamet) järelevalvet teostada.

JäätS § 71 lg 2 p 2 muudatus tähendaks olmejäätmete regulaarse äraveo sageduse muutmist tiheasustusalalt vähemalt ühele korrale 12 nädala jooksul), kui elanikel on võimalik teostada biojäätmete käitlemist jäätmetekke kohas. Kehtiv seadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo sageduseks tiheasustusalalt kord 4 nädala jooksul. Selline kohustus ei soosi eelnõu seletuskirja kohaselt aga prügi sorteerimist ega taaskasutamist, sest iga tiheasustusalal paiknev kinnistu justkui peaks tekitama sellises koguses olmejäätmeid, mida oleks võimalik ära vedada üks kord nelja nädala jooksul. Samas on paljudes tiheasustusalaga piirkondades (nt Nõmme, Pirita) võimalik inimestel ise biojäätmeid kompostida. Küsimusele, kuidas tehakse kindlaks iga majapidamise biojäätmete käitlemise võimalus ja kuidas vastavalt sellele määratakse prügi äraviimise sagedus, seaduseelnõu samas ei vasta.

Valitsus eelnõud ei toeta. Valitsuse hinnangul vajavad olemasolevad kitsaskohad terviklikku lahendust, seega toetab valitsus põhimõtteliselt eelnõus tõstatatud probleemile lahenduse leidmist, kuid ei pea võimalikuks toetuda vaid ühele detailile keskenduvat jäätmeseaduse muutmise eelnõu. Valitsuse sõnul alustab Keskkonnaministeerium käesoleva aasta sügisel jäätmeseaduse muutmise tervikliku kontseptsiooni väljatöötamist.

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 

Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu (453 SE)

Riigikogu liige Tõnis Palts algatas 19. juunil 2013.a. looduskaitseseaduse (LKS) muutmise seaduse eelnõu (453 SE). Eelnõu näeb ette meresaartel Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi suuremate kui 30-meetrise kõrgusega ja võimsamate kui 20KW elektrituulikute rajamise keelamise. Eelnõu kohaselt välistaks piirangu kehtestamine nimetatud saartel tuuleenergia tööstusliku suurtootmise, kuid ei mõjutaks elektri väiketootmist, sh saareelenike poolt endi isiklikeks vajadusteks. Seaduseelnõu kohaselt takistaks piirang saarte kultuuriloolise ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna kahjustamist.

Valitsus eelnõud ei toeta. Keskkonnaministeeriumi väitel ei ole hetkel piisavalt looduskaitselisi argumente, mis vajaksid riigi tasandil regulatsiooni. Regionaalminister avaldas küll eelnõule toetust, kuid märkis, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peaks suurte elektrituulikute rajamine olema välistatud vaid eelnõus välja toodud saartel.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 

Keskkonnajärelvalve seaduse muutmise eelnõu (443 SE)

Valitsuse poolt 3. juunil 2013.a. algatatud keskkonnajärelvalve seaduse (KeJS) täiendamise seaduse eelnõu (443 SE) näeb ette muudatused kahes KeJS punktis, mis puudutavad Keskkonnainspektsioonile (KKI) vajalike andmekogude asutamist ning KKI valmisolekut reageerida kriisiolukordadele ja täita edasilükkamatuid ülesandeid ka pärast tööaja lõppu ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.

Eelnõu arutamist valitsuse poolt oleme kajastanud 2012. a oktoobrikuu uudiskirjas ning Riigikogu poolt menetlusse võtmist 2013. a juunikuu uudiskirjas.

Keskkonnajärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 

Jahiseaduse muutmise eelnõu (328 SE)

Jahiseaduse (JahS) muutmise eelnõu (328 SE) algatati 2012. aasta 21. novembril. Seaduseelnõu kohaselt pikendataks JahS nõuetele vastavate jahipiirkondade moodustamise ja jahimaa korraldamise tähtaega viie aasta võrra. JahS muutmise eelnõu algatamise hetkel kehtinud JahS redaktsioon nägi ette, et nõuetele vastavad jahipiirkonnad pidid olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013.a.

25. aprillil 2013.a. võeti vastu uus jahiseadus, mille § 67 lg 3 näeb ette, et jahikorralduse seaduse alusel moodustatud rendijahipiirkond, mille baasil ei ole moodustatud jahipiirkonda, loetakse jahipiirkonnaks ja selle moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni JahS § 12 alusel. Eelnimetatud sättega peaks eelnõus 328 SE tõstatatud kasutusõiguse lubade kehtivuse lõppemise probleem olema seega juba lahendatud.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 

Keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu (234 SE)

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) algatati Riigikogu opositsiooniliste liikmete poolt 15. mail 2012. aastal ja on läbinud nüüdseks teise lugemise. Muudatuse eelnõu näeb ette praegusele põlevkivi hinnale (umbes 10 eurot/tonn) lisanduva 2 euro suuruse ressursimaksu tonni kohta põlevkivi kaevandamise, kasutamise ja kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Vabariigi Valitsuse määrus „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad“ kehtestab põlevkivi kaevandamisõiguse tasuks 2013. aastal alates 1. aprillist 1,67 eurot tonni kohta. Seaduseelnõu algatajad põhjendavad põlevkivi hinnatõusu vajadusega kasutada Eesti loodusvarasid ja loodusressursse säästlikumalt. Seaduseelnõus on võrreldud kahe alternatiivse energiaallika – põlevkivi ja kivisöe – hindu ning järeldatud, et praegune hinnavahe on 11,5-kordne kivisöe kasuks, olgugi et kivisöest saab energiat vaid kolm korda rohkem kui põlevkivist. Põlevkivi arengukavas ettenähtud kaevandamismahtude järgimisel suurendaks eelnõu riigieelarve tulusid järgmisel aastal arvestuslikult 38 miljoni euro võrra ja seda raha tahetakse kasutada sihtotstarbeliselt õpetajate palgatõusuks.

Valitsus seaduse muutmise seaduse eelnõu ei toeta, sest peab strateegilise maavara ressursitasu muutmise korral oluliseks eelnevalt analüüsida maksumuudatuse mõju ja optimaalse tasumäära taset. Samuti ei toeta seadusmuudatust Viru Keemia Grupp AS, tuues põhjuseks eelnõus puuduvad sisulised analüüsid ressursitasu hüppelisele kasvamisele. Viru Keemia Grupp AS väitel annaks järsk ressursitasu tõus turuosalistele signaali, et maksukeskkonna stabiilsus Eestis on küsitav ja pärsiks seeläbi pikaajalisi investeeringuid. Hinnatõusu ei poolda ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, juhtides tähelepanu asjaolule, et plaanitav seadusmuudatus läheb vastuollu hetkel kehtiva keskkonnatasude seaduse § 4 lõikega 3, mis sätestab, et keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiskes, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Seega ei oleks võimalik täiendavat ressursimaksu kasutada õpetajate palkadeks.

Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 

Teeseaduse § 16 muudatus (22 SE)

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 20. aprillil 2011.a. algatatud eelnõu väljatöötamise tingis vajadus parandada kohalike teede hoiu rahastamist teede sõidetavuse parandamiseks. Ajavahemikus 01.01.2005-01.03.2009 oli teeseaduses kindlaks määratud omavalitsustele kütuseaktsiisi laekumistest eraldatava minimaalse osa suurus, täna kehtivas seaduses aga vastav säte puudub. Eelnõu kohaselt muudetakse TeeS § 16 lõike 3 tekst ja sõnastatakse nii, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 15 protsenti riigieelarves kütuseaktsiisist teehoiuks ettenähtud summast.

Teeseaduse § 16 muudatuse eelnõu läbis esimese lugemise juba 2011. aasta septembris ent teisele lugemisele pole seaduseelnõu siiani jõudnud.

Teeseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel