Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Riigikogu arutab, kuidas suunata põlevkivitööstuse arengut järgmise 15 aasta jooksul


Veebruaris läbis Riigikogus esimese lugemise Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 kinnitamise otsus. Uus arengukava on järjeks 2008-2015 kehtinud arengukavale. Käesolevas uudiskirjas anname lähema ülevaate arengukava sisust. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi arengukava eesmärgid on üllad, puuduvad arengukavast konkreetsed meetmed, mis aitaks nende saavutamist tagada.

Põlevkivi kasutamise ja arengukava olulisus

Põlevkivi kasutamine on Eestile oluline mitmes mõttes. Ühelt poolt annab põlevkivi kaevandamine ja töötlemine tööd paljudele Ida-Viru inimestele ning moodustab arengukava andmeil ca 2,9% Eesti SKTst. Põlevkivisektorist laekub riigieelarvesse maksutulu ning Eesti Energiast ka omanikutulu.

Teisalt on põlevkivi kasutamine konkurentsitult Eesti suurim keskkonnaprobleem. Põlevkivisektorist pärineb mh 83% CO2 ja 95% SO2-st ja 97% inimtervist kahjustavate raskmetallide õhuheitest, mis tekitatakse keskkonnaloa kohustusega valdkondades. Ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks rikutakse ja pumbatakse maapõuest välja ca 15 tonni joogiks vajalikku põhjavett. Põlevkivitööstuse tagajärjel tekitatakse meie riigis ühe elaniku kohta 40 korda rohkem ohtlikke jäätmeid kui EL-s keskmiselt. Samuti näitas möödunud aastal valminud uuring, et Ida-Viru inimeste tervisenäitajad on oluliselt kehvemad Eesti keskmisest, mh kannatab enam mõjutatud valdades lausa iga viies koolilaps astma käes.

Eeltoodud andmete ja probleemide valguses on põlevkivi arengukava üks Eesti kõige olulisemaid arengukavasid. Seepärast peaks arengukava sisaldama konkreetseid eesmärke, nende täitmist hinnata võimaldavaid indikaatoreid ning meetmeid, mis aitaks vähendada kahjusid nii keskkonnale kui läbi selle ka kogu ühiskonnale.

Põlevkivi arengukava üldeesmärgid ja riigi huvi

Uus arengukava sisaldab varasemaga sarnaselt kolme peamist eesmärki. Kolmest eesmärgist kaks on analoogsed ka sisult. Jätkuvalt on strateegiliseks eesmärgiks seatud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine ja efektiivsuse tõstmine. Kui seni oli kolmandaks eesmärgiks tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada energeetiline sõltumatus, siis seda eesmärki uus arengukava enam ei sisalda. Põhjuseks on muutunud olukord (elektri-)energiaturul – pärast elektriühenduste paranemist Põhjamaade elektrisüsteemiga ja elektrituru avanemist on see eesmärk võimalik saavutada ka muul moel. Uues arengukavas on selle asemel seatud eesmärgiks põlevkivialase haridus-ja teadustegevuse arendamine.

Lisaks nendele peamistele eesmärkidele on arengukavas defineeritud ka riigi huvi. Viimane on mh oluline seetõttu, et maapõueseadus näeb ette, et maapõue uurimiseks ja kaevandamiseks ei anta luba, kui tegevus on vastuolus riiklike huvidega. Riigi huvi seisneb uue arengukava kohaselt „põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises“.

Indikaatorid ja meetmed

Kõigile strateegiatele omaselt sisaldab ka uus põlevkivi arengukava strateegiliste eesmärkide täitmise hindamiseks kasutatavaid indikaatoreid (mõjunäitajaid). Ebatavaliseks ja võetud eesmärkidega vastuoluliseks on samas, et paljud sihttasemed on arvuliselt kindlaks määratud vaid aastani 2020. Edasi nähakse ette küll vähemalt 2020. a taseme säilitamist, ent täpsem number pannaks paika viis aastat varem, vastavalt kas enne 2025. või 2030. aastat. Sisulise poole pealt veelgi olulisemaks puudujäägiks on, et paljud indikaatorid ei näe seejuures ette ambitsioonikat keskkonnamõju vähenemist või efektiivsuse suurenemist vaid pelgalt vähendamist alla tänase taseme. Kolmandaks vajakajäämiseks on, et indikaatorid ei kata ka kõiki olulisi mõjutusi, nt ei sisalda arengukava näitajaid Ida-Viru elanike tervist kahjustavate välisõhu heidete või põlevkivi kasutamisel tekkivate heitvete osas.

Arengukava eesmärkide elluviimiseks ettenähtud meetmed on suures osas seotud erinevate uuringute, analüüside ja mudelite koostamisega. Meetmeid, mis aitaks selgelt kaasa ühe või teise teadaoleva probleemi lahendusele, on vähe. Näiteks on kaevandamise põhjaveele avaldatava mõju osas plaanitud kaevandamisest mõjutatud piirkonna (ja selle puhveralade) pinna- ja põhjavee mudeli koostamine ja negatiivse mõju leevendusmeetmete analüüs, ent pakutud ei ole mingeid konkreetsemaid meetmeid (nt kindlate tehnoloogiate kasutamise nõudmine kaevandamislubades), mis aitaks ka tegelikult mõjusid vähendada.

Hinnang ja kokkuvõte

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et hoolimata üllastest eesmärkidest, on Riigikogule esitatud arengukava „toores“ ning sedavõrd olulise sektori 15 aasta arengu suunamiseks ebapiisav. Asjaolule, et arengukava koostamisel on jäänud kogumata vajalikud andmed ning selles ettenähtud indikaatorid ning meetmed on ebapiisavad, juhtis tähelepanu ka Riigikontroll. Riigikontrolli ettepanek, mis väärib KÕKi hinnangul toetamist, on täiendada arengukava hiljemalt 2020. aastaks, arvestades lähiaastatel valmivate oluliste uuringute (nt keskkonnakasutuse väliskulude analüüsi) tulemustega.