Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikohus: kaebuse võib tagastada vaid juhul, kui see ei riiva mitte kuidagi kaebaja õiguseid (3-17-505)

Riigikohus tegi 4. oktoobril otsuse, milles lahendas vaidlust selle üle, kas ühel maaomanikul oli õigus vaidlustada naaberkinnistule abihoone ehitamiseks antud ehitusluba. Sisuliselt oli küsimuseks, kui oluline peab olema ehitusloaga kaasnev naabri õiguste riive, et kohus tema kaebust üldse arutama peaks. Riigikohus rõhutas, et kahtluse korral tuleb kaebus pigem menetlusse võtta. Tegemist on olulise tõlgendusega, mis puudutab ka keskkonnavaldkonna kaebuseid. 

Vaidluse asjaolud

Vaidlusaluse ehitusloa väljastas Jõelähtme Vallavalitsus ühele kodanikule abihoone (sauna) püstitamiseks. Samale ehitisele oli väljastatud ehitusluba juba varem, kuid ehitamise käigus muutusid ehitise mitmed parameetrid: see tehti 90 cm kõrgem, hoonele ei ehitatud katuseaknaid ning hoone põranda konstruktsiooni muudeti. Seetõttu väljastati valminud ehitisele uus ehitusluba ning tühistati varasem ehitusluba ja abihoone püstitamiseks antud kirjalik nõusolek. Uuele ehitusloale ei küsitud naaberkinnistu omaniku  nõusolekut. 

Kaebuse esitanud naaber leidis, et uus ehitusluba  rikub tema omandiõigust, sest sellega lubatav ehitis on varasemalt ettenähtust oluliselt kõrgem, sellel on kokkulepitust teine kasutusotstarve, kaebaja ei ole andnud oma nõusolekut ehitise püstitamiseks ning pidi tulenevalt naaberkinnistul paiknevast ehitisest kandma kulusid tuleohutusnõuete täitmiseks. Neil põhjustel palus kaebaja ehitusloa tühistada. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa kehtivus, et ehitisele ei väljastataks kasutusluba.

Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu seisukohad

Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust). Kohtu arvates ei saanud esialgsest projektist 90 cm kõrgema abihoone püstitamine kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda olukorras, kus naaberkinnistul paikneb kaebaja abihoonega paralleelselt umbes sama kõrge abihoone. Samuti märkis kohus, et kaebaja pidi eelmisele projektile nõusolekut andes teadma, millise kasutusotstarbega ehitist kavatsetakse püstitada. Isegi kui kaebaja seda ei teadnud, ei saa ehitis tema õigusi rikkuda, sest muutunud ei ole ehitise asukoht ega ehitisealune pind. Et kaebaja abihoone kolmanda isiku kinnistu poolne külg on juba tuletõkkeplaatidega kaetud, siis on tuleohutus tagatud ning ehitusloa väljastamisel ei ole oluline, kas tuleohutusabinõude rahastamise osas on naabrite vahel kokkulepe sõlmitud. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kaebajal kaebeõigus puudub ja kaebus tuleb tagastada.

Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebused rahuldamata ja nõustus halduskohtu järeldustega. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et kaebus on ka perspektiivitu, sest selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tühistada.

Riigikohtu seisukoht

Riigikohus selgitas, et kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud). Sellel alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebeõiguse puudumine on kohtu arvates selge ilma kahtluseta. Kui tegemist on aga keerukama või ebaselge olukorraga, siis tuleks kaebus menetlusse võtta ja küsimust täiendavalt analüüsida. Veel toonitas Riigikohus, et kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte aga õiguse rikkumine. Riigikohus rõhutas, et seejuures on ka väheintensiivsed õiguste riived halduskohtus vaidlustatavad.

Riigikohus leidis, et antud juhul ei saa kaebaja omandipõhiõiguse riivet välistada, arvestades kaebaja abihoone ja kolmanda isiku abihoone paralleelselt paiknemist ja ehitiste lähedust ning abihoone kõrgust. Ehitise kõrguse muutmine võib mõjutada tuleohtlikkust, naaberkinnistult avanevat vaadet ja päikesevalguse vähenemist. Riigikohtu hinnangul oli halduskohtu järeldus, et ehitusluba ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda, põhjendamatu.

Samuti ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu ja ehitusloa vaidlustamisega ei saa kaebaja eesmärke saavutada. Riigikohus selgitas, et kui ehitise kõrvalekalded algsest ehitusprojektist olid olulised ja ehitusluba tühistatakse, siis välistab see ehitisele kasutusloa andmise. Seega ei ole kaebus perspektiivitu. Eeltoodu tõttu saatis Riigikohus asja tagasi Tallinna Halduskohtule, et viimane otsustaks selle menetlusse võtmise uuesti.

Riigikohtu otsuse tähendus

Riigikohtu otsus rõhutas taaskord varasemates lahendites väljatoodud järeldust, et kaebuse tagastamine ilma seda sisuliselt läbi vaatamata peaks olema erandjuhtum. Seda võivad kohtud teha vaid juhul, kui vaidlusalune otsus ilmselgelt mitte kuidagi ei riiva kaebaja õiguseid. Seejuures tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmisel eeldada, et kaebuses esitatud faktiväited vastavad tõele. Alternatiivselt võib jätta kaebuse menetlusse võtmata, kui see on perspektiivitu, st kaebaja soovitud eesmärki ei saa asja lahendades saavutada, ent seegi peaks siis olema ilmselge. Seega kokkuvõtlikult on Riigikohtu järeldus – kahtluse korral tuleb kaebusi menetleda, isegi kui kaebaja õiguste riive nt keskkonnahäiringute läbi näib väheoluline.

 

Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-17-505