Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaotas lõplikult Reidi tee ehitusloa kohtuvaidluse

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 21.04.2017. a ehitusloa Tallinnas 1,7 km pikkuse sõidutee ehitamiseks Ahtri ja Jõe tänava ristmikult kuni Russalka monumendini Pirita tee ja Narva mnt ristmikul (Reidi tee II etapp). MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL) esitas 2017. a kaebuse, milles palus ehitusloa tühistamist ennekõike põhjusel, et keskkonnamõju hindamisest (KMH) oli möödunud kümme aastat. Halduskohus ja Ringkonnakohus kaebust ei rahuldanud ning Riigikohus ei võtnud ERLi kaebust käesoleva aasta oktoobri algul menetlusse. Seega jõustus mais tehtud Ringkonnakohtu otsus, mille kohaselt uue KMH läbiviimine pole vajalik. Lahend on huvipakkuv eelkõige tõendamiskoormuse vaatepunktist KMH kontekstis.  

Kuni 2010.a. kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 6 keelas tuginemise enam kui nelja aasta vanusele KMH  aruandele. Seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt kaotati range ajaline piirang põhjusel, et see ei arvesta keskkonnalubade tegelikku kehtivusaega, nt veelubade osas oli see muudatuse tegemise ajal viis aastat. KÕKi hinnangul oli seaduseparanduse eesmärk muuta regulatsioon paindlikuks mitte KMH ajalise kehtivuse piirang põhimõtteliselt kaotada. Antud asjas on aga kohtud sisuliselt asunud seisukohale, et kuitahes vanale KMH aruandele saab tugineda seni, kui kaebajad pole veenvalt näidanud, et aruanne on aegunud. Ei saa lähtuda vaid eeldusest, et Tallinna kesklinnas tõenäoliselt on kümne aasta jooksul toimunud olulised muutused, mis tingivad uue KMH vajaduse lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõttest.  Halduskohtu põhjendustest ilmneb lausa, et keskkonnaorganisatsioonid peaksid ise vaidlusalast ala uurima, kui väidavad, et KMH on aegunud. Ringkonnakohus pehmendas seda seisukohta väitega, et halduskohus tegelikult ei nõudnud kaebajatelt tõendite esitamist, vaid üksnes enda väidete põhistamist.  

Kohtute hinnangul peab kaebaja veenvalt näitama, millistes konkreetsetes küsimustes on kümme aastat vana KMH aruanne aegunud.

KÕKi hinnangul on KeHJS § 11 lg-le 6 tuginemisel tõendamiskoormus tegevusloa andjal: otsustaja peab välja tooma projekti olulise keskkonnamõju ja käsitlema vahepeal toimunud muutusi selgitades, miks varasemat mõjude hindamist saab sellest hoolimata pidada piisavaks kõrvaldades seejuures kõik mõistlikud kahtlused. Tõendamiskoormus on seda ulatuslikum, mida vanem on KMH aruanne. On kaheldav, kas üleüldse on võimalik veenvalt põhjendada tuginemist enam kui kümne aasta vanustele KMH-le, kui soovitakse ellu viia olulist tee-ehitusprojekti linnakeskkonnas.  Igal juhul oleks uuringute nõudmine keskkonnaorganisatsioonidelt ebamõistlikult koormav pidades silmas, et tüüpiline keskkonnaorganisatsioon on missioonipõhine, väga piiratud rahaliste vahenditega ning ühenduste liikmetel pigem pole ekspertteadmisi, et omal käel uuringuid läbi viia. Uuringute läbiviimine ei pruugi ka olla võimalik kaebetähtaja tõttu. Tõendamiskoormuse suurel määral keskkonnaorganisatsioonidele panemine on takistuseks juurdepääsul õigusemõistmisele Arhusi konventsiooni artikkel 9 lg 5 mõttes. Konventsiooni osapooltel on kohustus teha jõupingutusi selliste takistuste kõrvaldamiseks.  

Tuleb märkida, et Tallinna linn ei tuginenud üksnes varasemale KMH-le, vaid oli lasknud läbi viia täiendavaid valdkondlike uuringuid. Samas ei saa sellised uuringud asendada KMH-d. Esiteks ei anna need piisavaid kvaliteedigarantiisid, nt ei pea uuringute läbi viijad omama KMH litsentsi ja antavat mõjuhinnangut ei pea kooskõlastama pädevate asutustega. Teiseks pole KMH menetluse eesmärk vaid teabe kogumine, vaid ka avalikkuse kaasamine ja suure kaalutlusruumiga otsuse legitimeerimine.

 

Ringkonnakohtu lahend