Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikogu võttis vastu põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud veeseaduse

Riigikogu kiitis 30. jaanuaril heaks uue veeseaduse eelnõu. Uue seaduse vastuvõtmine oli eelviimane etapp üle 10 aasta kestnud keskkonnaõiguse korrastamise ja kodifitseerimise protsessis, mille käigus töötati välja süstematiseeritud ja ühtlustatud keskkonnaõiguse kontseptsioon. Pärast veeseaduse vastuvõtmist jääb viimaseks seaduseks, mida ei ole põhjalikult üle vaadatud ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusega kooskõlla viidud, jäätmeseadus. Uus veeseadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Loakohustusega tegevuste arvu vähenemine

Uuenduskuuri läbinud veeseadus ei nõua enam luba tegevusteks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud, piisab vaid nende registreerimisest. Tegevuste registreerimine annab riigile ülevaate väiksema riskiga tegevustest ning erandjuhtudel võimaluse sekkuda, kuid see protsess on vee erikasutusloa taotlemisega võrreldes lihtsam ja kiirem nii ametnikele kui kodanikele. Tegevused, mis tuleb registreerida on näiteks tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul, veekogusse 5–100 m3 tahke aine paigutamine, maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine, keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine ning paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja.

Kohalike omavalitsuste järelevalvepädevus laieneb

Täpsustatud on ka riikliku järelevalvega seotud sätteid, andes eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevuse lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Nii kehtiva kui ka uue veeseaduse kohaselt kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo nõuded kohalik omavalitsus oma eeskirjaga, mistõttu on seletuskirja kohaselt mõistlik anda kohalikule omavalitsusele ka nende nõuete täitmise üle järelevalve teostamise õigus (mitte kohustus). Kohustus teostada järelevalvet, kui antakse teada reostusjuhtumist, on endiselt Keskkonnainspektsioonil, kohalik omavalitsus võib aga teostada reoveekohtkäitluse ehitiste (omapuhasti, kogumiskaevud jne) tehnilist kontrolli.

Leebemad nõuded sõnniku kasutamisele maisi ja heintaimede väetamiseks

Väljaspool nitraaditundlikku ala on põllumeestel uue veeseaduse kohaselt lubatud kõrge väetustarbega kultuuridel, s.o maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada tavapärasest rohkem, st üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril, kuid seda tuleb teha enne 15. augustit. Seega saab mineraalväetiste asemel kasutada rohkem sõnnikut ning ajaline piirang aitab kaasa sellele, et taimed suudavad väetisest saadud toitained ka omastada, mis hilissügisel on raskendatud.

Muud olulisemad muudatused

Täpsustatud on veekogu mõistet. Uues seaduses ei loeta veekogudeks reoveepuhastite biotiike ning vesiviljeluse tiike või basseine See tähendab, et sellistele rajatistele kehtivad endiselt veekaitsenõuded, kuid kaitsevööndeid neil ei ole.

Samuti on ajakohastatud väärteokoosseise ja trahvimäärasid. Rangemaks muudeti eelkõige keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele, mis olenevalt rikkumisest on maksimaalselt 100 000 kuni 400 000 eurot (kehtivas seaduses kuni 32 000 eurot). Eraisikutele kehtivad maksimaalsed karistusmäärad jäid samale tasemele – kuni 300 trahviühikut.

Uues veeseaduses sätestataks ka mereuuringuteks välisriigi laevale loa andmise kord. Kui praegu annab mereuuringulubasid välisministeerium ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel, siis uues veeseaduses nähakse ette põhjalikum regulatsioon ning lubade väljastajaks saab Keskkonnaministeerium.

Seaduse jõustumine

Vabariigi President kuulutas jaanuari lõpus Riigikogu poolt vastu võetud seaduse välja 13. veebruaril. Uus veeseadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Materjalid Riigikogu lehel

Keskkonnaministeeriumi uudis