KLIIMAMUUTUS

Euroopa Liit planeerib lennunduse heitkoguste vähendamiseks jätkusuutlikke kütusekvoote

Euroopa Komisjon teatas 5. augustil, et kaalub lennundussektorile kvootide kehtestamist, mis sunniks lennuettevõtjaid kasutama säästvamaid kütuseid. Muudatus peaks aitama leevendada lennunduse kliimamõju.

Kuigi koroonaviiruse kriis on lennureiside heitkogused sel aastal vähendanud, on aastatel 2013-2019 lendude CO₂ heitkogused Euroopas igal aastal tõusnud. Selle trendi jätkumine ei võimalda ELil 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki saavutada. Selle lahendamiseks plaanib Komisjon õhutada lennuettevõtjaid fossiilkütuste asemel kasutama vähem CO₂ tekitavaid kütuseid (nagu nt vedelad täiustatud biokütused ja taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused). Ühe võimaliku lahendusena nähakse just kvootide kehtestamist, mis edendaksid säästvate kütuste kasutamist ja kohustaksid kütusetööstust neid ka tootma. Lisaks sellele nähakse võimalust ka kütusemaksu kehtestamisel, sest sellise maksu puudumine on seni aidanud kaasa jätkusuutlike reaktiivkütuste ja fossiilse kütuse hinnaerinevusele.

Jätkusuutlikud kütused moodustavad ELi reaktiivkütuse tarbimisest vaid 0,05% ja nende laiemat kasutuselevõttu on seni takistanud kõrged kulud ning nõudluse puudumine lennuettevõtjate seas.

Euractiv artikkel (ingl k)

Iiri kõrgeim kohus tühistas valitsuse liiga ebamäärase kliimakava

Maailmas üha hoogu koguvad kliimakaebused on saanud järjekordse olulise pretsedendi: Iirimaa kõrgeim kohus tegi 31. juulil märgilise otsuse, kui tühistas valitsuse kliimakava põhjusel, et selles sisalduvad meetmed ei olnud piisavalt konkreetsed. Tegemist on teistkordse juhtumiga maailmas, kus riigi kõrgeim kohus on kohustanud riiki võtma ambitsioonikamaid samme kliimamuutuste leevendamiseks. Esimest neist käsitlesime oma jaanuarikuu uudiskirjas.

Keskkonnaühendus Friends of the Irish Environment pöördus 2017. aastal kohtusse vaidlustades samal aastal valitsuse poolt vastu võetud riigi peamist kliimamuutuste leevendamise tegevuskava aastani 2050. Keskkonnaühendus leidis oma kaebuses, et kliimakava on õigusvastane, kuna see pole piisavalt ambitsioonikas ning selles sisalduvad meetmed on jäetud ebamääraseks, mistõttu rikub see iirlastele põhiseadusest ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi nagu õigus elule, õigus tervise kaitsele ning õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu.

2019. aasta septembris jättis Iiri esimese astme kohus kaebuse rahuldamata peaasjalikult põhjendusel, et valitsusel on suur kaalutlusruum kliimakava kehtestamisel ning kohtu poolne sekkumine oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Keskkonnaühendus vaidlustas otsuse novembris pöördudes mh otse kõrgeima kohtu poole. Iiri kõrgeim kohus nõustus asja otse menetlusse võtma, kuivõrd tegemist on erakordse ning kiireloomulise küsimusega ning poolte vahel puudub vaidlus kliimateaduse faktilises pooles.  

31. juulil rahuldas Iiri kõrgeim kohus keskkonnaühenduse kaebuse ning tühistas valitsuse kliimamuutuste leevendamise tegevuskava. Otsuses märgiti esmalt, et kohtul on pädevus hinnata kliimakava seaduspärasust, kuid kohus ei anna hinnangut konkreetse meetme sobivuse osas. Kohus leidis, et kliimakava ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, kuna see on olulises osas liiga ebamäärane ning ei sea valitsusele siduvaid kohustusi. Kohus märkis, et kliimakava peab olema läbipaistev ja realistlik ning võimaldama huvitatud isikutel aru saada, kuidas valitsus kavatseb 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgini jõuda. 

Kohus märkis, et kliimakava peab olema läbipaistev ja realistlik ning võimaldama huvitatud isikutel aru saada, kuidas valitsus kavatseb 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgini jõuda.

Kohus nentis, et kliimakava on elav dokument, mis ajas muutub, kuid see peab siiski tuginema parimatele võimalikele prognoosidele, et huvitatud isikutel oleks võimalik meetmete efektiivsust hinnata. Veel pidas kohus vajalikuks selgitada, et keskkonnaorganisatsioon ei saa tugineda isiklike õiguste nagu õigus elule, õigus tervise kaitsele või õigus eraelu puutumatusele rikkumistele, mistõttu jättis kohus õiguste rikkumise argumendid käsitlemata.  

Antud kohtuotsuse näol on tegemist taaskord olulise pretsedendiga, mis võiks anda valitsustele üle maailma sõnumi, et nad ei saa seada pikaajalisi kliimaeesmärke, ilma et nad näitaksid ära, kuidas nad kavatsevad nende eesmärkideni jõuda lühikeses perspektiivis. Ühtlasi julgustavad taolised võidukad kohtuasjad üha enam kliima kaitseks kohtusse pöörduma, mida juba üle maailma tehakse (vt näiteks), sealjuures ka Eestis. 

Kohtuasja veebileht  (ingl k)

VÄLISÕHU KAITSE

Vabariigi Valitsus ei pea vajalikuks muudatusettepanekut, mis suunaks heitmekaubanduse süsteemi kogutulu kliimamuutusega võitlemiseks

Vabariigi Valitsus otsustas 6. augusti istungil mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (vt täpsemalt juulikuu uudiskirja). Muudatust ei peeta vajalikuks seetõttu, et ka juba praegune seadusandlus võimaldab ettenähtust suuremas mahus enampakkumisel saadud tulu suunamist eesmärgipäraselt, sh kliimaeesmärkide saavutamiseks.

LOODUSKAITSE

Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määruse muutmise eelnõu

Keskkonnaministeerium avalikustas augusti alguses eelnõu, millega võimaldataks metsise elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena kõikides metsise püsielupaikades veerežiimi taastamist. Ettepanek on ajendatud metsise Kiikla püsielupaiga kaitsekorra muutmisest ja tsoneeringu laiendamise vajadusest.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

Looduse õiguste tunnustamine on vaikselt jõudmas ka Euroopasse

23. juulil võttis Hispaania kohalik omavalitsus Los Alcazares vastu eelnõu, millega tahetakse anda Euroopa suurimale soolase veega laguunile Mar Menor õigused ning tunnustada seda ökosüsteemi kui õigussubjekti. Eelnõu algatamiseks oli tarvis 10 000 kohaliku elaniku toetusallkirja ning nüüd on eelnõu saadetud Murcia regionaalse assamblee kätte, kel tuleb otsustada, kas eelnõu heaks kiita või saata see Hispaania parlamendile. Eeltoodud arengud Hispaanias on osa suuremast liikumisest, mis on viimasel kümnendil maailmas tuure kogumas ning on hiljuti pead tõstnud ka Euroopas.  

Õigus on läbi aegade olnud väga inimkeskne: inimene on subjekt, kellel on eesmärgid, huvid ja võime väärtustada ning muu loodus on kui objekt ja ressursikogum. Viimasel ajal on aga üha enam pandud tähele, et selline inimkeskne lähenemine pole kas päris kooskõlas meie praeguse teadusliku maailmapildiga või pole see lähenemine puht pragmaatiliselt enam jätkusuutlik. Mitmed riigid üle maailma on tänaseks tunnustanud olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui õigussubjektid, mis on võimelised kandma õigusi sarnaselt juriidilistele isikutele. 

Mitmed riigid üle maailma on tänaseks tunnustanud olulisemaid ökosüsteeme nagu jõgi, järv, mets kui õigussubjektid, mis on võimelised kandma õigusi sarnaselt juriidilistele isikutele.

Näiteks tunnustati Uus-Meremaal 2014. aastal õigussubjektina Te Urewe rahvusparki ning 2017. aastal Whanganui jõge ning Mount Taranaki vulkaanilist mäge. 2008. aastal sai Ecuadorist esimene riik maailmas, kus elusloodusele anti põhiseaduslikud õigused. Tänaseks on looduse õigusi tunnustatud veel näiteks Boliivias, Kolumbias, Indias ja USA-s. Looduse õiguste teemalist dialoogi ning praktikaid aitab edendada 2009. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juurde loodud Harmony with Nature programm, mille eesmärgiks on aidata üles ehitada uus mitte-antropotsentriline paradigma inimese suhtes loodusega.

Lisaks eelmainitud arengutele Hispaanias on Euroopas olnud teisigi sellesuunalisi algatusi. Näiteks 2019. aasta juulis algatas Hollandi kohalik omavalitsus Noardeast-Fryslân eelnõu, millega tahetakse tunnustada Waddenzee merd kui eriliste õigustega õigussubjekti. 2019. aasta oktoobris esitas Rootsi roheliste erakond parlamendile eelnõu, et anda loodusele põhiseadusega tagatud õigused. Samuti sisaldab Euroopa Rohelise Partei 2019. aasta mais esitletud uus lepe muuhulgas ettepanekut anda loodusele õigused.

Ülevaade arengutest looduse õiguste tunnustamisel (ingl k)

Pressiteade Los Alcazaresi eelnõu kohta (hispaania k)

KALANDUS

Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Keskkonnaministeerium avalikustas juuli lõpus eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), millega planeeritakse muuta harrastuskalapüügiõiguse kalapüügi tasu maksmata jätmise trahvisüsteemi. Senist trahvisüsteemi ei peeta VTK esitatud info põhjal tõhusaks, sest tasu maksmata jätmise protsent on kõrge – üle 15%. Lisaks eelnevale on plaanis teha muudatusi seoses järelevalve teostamisega, püütud kalakoguste arvestamisega ning ajaloolisest püügiõigusest loobumisega tekkinud püügivõimaluste kasutusele võtmisega.

Planeeritavad muudatused puudutavad nii püügiõiguse omamisega (nt õnge, spinningu kasutamine) kui ka kalastuskaardiga (nt nakkevõrgu, õngejada, vähimõrra kasutamine) kalapüüki. VTK näeb ette harrastuskalapüügiõiguseta kalapüügi trahvimäära tõstmist ning väärteomenetluse uue menetlusliigi (lühimenetlus) rakendamist rikkumiste menetlemisel. Viimane peaks võimaldama tasu maksmata jätmise korral määrata mittekaristuslikke sanktsioone, et senisest paremini mõjutada isikut õiguskuulekale käitumisele, võimaldades samal ajal senisest kiiremat menetlusaega. Seoses järelevalve teostamisega on plaanis võimaldada jälgimisseadmestiku (nagu nt rajakaamerad, öövaatlusseadmed, kalalaevade pardakaamerad jms) kasutamise lubamist ka kalakaitse eesmärgil, et vähendada röövpüüki. Püütud kalakoguste paremaks arvestamiseks nähakse ette järelevalve käigus tuvastatud kaalumistulemuste kandmist püügipäevikusse või lossimisdeklaratsiooni, mida seni kaptenid alati nõus pole tegema olnud. Püügikoormuse vähendamiseks plaanitakse edaspidi enam mitte loovutatud ajaloolisi püügiõigusi ringlusesse panna.

Muudatused peaksid VTK kohaselt jõustuma 2021. a lõpus ning need mõjutavad peamiselt harrastuskalapüüdjad, kutselisi kalureid ja röövpüüdjad.

Materjalid eelnõude infosüsteemis

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kadi-Kaisa Kaljuveer: Eesti esimene kliimakaebus alles kogub hoogu

MTÜ Loodusvõlu kaebus, millega taotletakse Narva-Jõesuu linnavalitsuse Enefit282 põlevkiviõlitehasele välja antud ehitusloa tühistamist, on endiselt menetluses Tartu halduskohtus, selgitab Kadi-Kaisa Kaljuveer. 

Loe edasi »

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin