Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjon plaanib suurendada kliimaeesmärke, tehes ettepaneku vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra

Euroopa Komisjon esitas kava tõsta ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt vähemalt 55 peale võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk aitaks saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050 ning rajaneb sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel. Mõjuhinnang näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav. Koos 2030. aasta kliimaeesmärkide kava ja selle mõjuhinnanguga võttis Komisjon vastu ka hinnangu liikmesriikide 2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavadele, millest nähtub et EL on peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra.

Esimest korda räägiti ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi ambitsioonikamaks muutmisest Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni 2019. aasta juulis avaldatud poliitilistes suunistes. 16. septembril avaldatud mõjuhinnangus on Komisjoni möödunud aastal korraldatud rohketele konsultatsioonidele ja olemasolevate poliitikavahendite analüüsile tuginedes leitud, et tasakaalustatud, realistlik ja ettevaatlik viis saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, oleks vähendada heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55%. Mõjuhinnangust nähtub, et nii majandus kui ka tööstus saaks ambitsioonikama kliimaeesmärgiga hakkama. Tänaseks on EL riigid vähendanud süsiniku emissioone ligi 25% võrreldes 1990. aasta tasemega, samal ajal kui majandus on kasvanud enam kui 60%.  

Hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele 

Lisaks 2030. aasta kliimaeesmärkide kavale ja selle mõjuhinnangule võttis Komisjon 16. septembril vastu ka hinnangu riiklikele energia- ja kliimakavadele, mille liikmesriigid on koostanud ajavahemikuks 2021–2030. Hinnangust nähtub, et riigid ületavad praeguse 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada heitkoguseid vähemalt 40% ning seda eelkõige tänu taastuvenergia hoogsale kasutuselevõtule kogu Euroopas. Kõige suuremad vajakajäämised on aga energiatõhususe osas: primaarenergia tarbimine on vähenenud 2,8% ja lõppenergia tarbimine 3,1%, samas kui eesmärk on vähemalt 32,5%. Selle probleemi lahendamiseks plaanib Komisjon võtta meetmeid, mis eelkõige hõlmavad kavandatava renoveerimislaine algatust ning energiatõhususe direktiivi läbivaatamist ja võimalikku muutmist, ning annab suunised energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohta. Kõnealust riiklike energia- ja kliimakavade hinnangut täiendatakse oktoobris iga liikmesriigi esitatud hinnangutega, mis on osa energialiidu olukorda käsitlevast aruandest.

Kliimaambitsioone tuleb tõsta kõigis valdkondades 

2030. aasta kliimaeesmärkide kava kohaselt tuleks uue 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks tõsta EL ambitsioone kõigis valdkondades, mis tähendab näiteks taastuvenergia osakaalu tõstmist senise 32% asemel 38-40% peale aastaks 2030. Samuti tuleks kivisöe osakaalu vähendada 70%, naftat 30% ning gaasi 25% võrreldes 2015. aasta tasemetega.  

Planeeritava 55 % eesmärgi saavutamiseks tuleks meetmeid võtta kõigis majandussektorites. Kliimaneutraalsuse saavutamise võtmeks peetakse just energiavarustuse kui ka -nõudluse vähendamist. Liikmesriigid võivad kasutada ELi järgmist pikaajalist eelarvet ja 750 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid, millest 37% investeeritakse Euroopa roheleppe eesmärkidesse, sealhulgas projektidesse, mis on seotud vesinikutehnoloogia, keskkonnahoidlike hoonete ja miljoni elektrisõidukite laadimispunkti rajamisega. Investeeringute toetamiseks võttis Komisjon koos 2030. aasta kliimaeesmärkide kavaga vastu ka eeskirjad ELi uue taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, et lihtsustada liikmesriikide koostööd taastuvenergia projektide rahastamisel ja rakendamisel. Ambitsioonikama kliimaeesmärgi saavutamiseks kavandatakse ka süsinikdioktsiidi piirimaksu mehhanismi, mis aitab muuhulgas tagada, et teised järgiksid Euroopa eeskuju.

Uuest 2030. aasta kliimaeesmärgist lähtudes tuleks teha muudatused kavandatavasse Euroopa kliimaseadusesse, mille kehtestamise ettepaneku tegi Komisjoni 2020. aasta märtsis. Kliimaseadusega sätestataks ELi õiguses 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, milles ELi juhid leppisid kokku 2019. aasta detsembris, ning määratakse kindlaks kogu ELi poliitika tegevussuund. Nüüd tegi Komisjon ettepaneku lisada läbivaadatud 2030. aasta eesmärk määrusesse ning on kindlaks määranud ka uue eesmärgi rakendamiseks vajalikud muud seadusandlikud ettepanekud, mis tuleb esitada 2021. aasta juuniks. Need hõlmavad näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamist ja laiendamist; jõupingutuste jagamise määruse ja maakasutusest tulenevate heitkoguste raamistiku kohandamist; energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika tugevdamist; ning maanteesõidukite CO2 heite normide karmistamist.  

Euroopa Parlament teeb otsuse käesoleva aasta lõpuks 

Komisjon on kutsunud Parlamenti ja Nõukogu üles kinnitama kõnealust 55% eesmärki kui ELi uut Pariisi kokkuleppe kohast riiklikult kindlaksmääratud panust ning lisama selle ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile käesoleva aasta lõpuks. Euroopa parlamendisaadikute seas näivad seisukohad 2030. aasta kliimaeesmärgi osas olevat juba kujunenud: Sotsialistide, Roheliste ja vasakpoolsete fraktsioonid pooldavad 65% heitkoguste vähendamise eesmärki, kuna see on nende hinnangul ainus, mis on kooskõlas teaduse ja Pariisi leppe 2 kraadi eesmärgiga; Liberaalid pooldavad 60% eesmärki ning parlamendi suurim fraktsioon Euroopa Rahvapartei näib olevat valmis hülgama oma tavapärase konservatiivse lähenemise kliimapoliitikale ja toetavad väljapakutud 55% eesmärki.   

Hääletamisele läheb ka 60% heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030

10. septembril toimunud hääletusel võttis Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee  vastu ettepaneku vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 60% võrra ning muuta kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. kohustuslikuks lisaks Euroopa Liidule tervikuna ka igale liikmesriigile. Samuti leppisid keskkonnakomitee saadikud kokku ettepanekus luua iseseisev EL Kliimamuutuste Nõukogu, mis koosneks 15 eksperdist, kes teadusele tuginedes EL edasisi kliimaeesmärke üle vaataks ja täpsustusi teeks. Lisaks pooldab keskkonnakomitee kõigi fossiilkütuste toetuste peatamist alates 2025. aastast ning EL kodanikele õiguse andmist valitsuse kohtusse kaebamiseks, kui valitsus ei suuda võetud kliimakohustusi täita. Keskkonnakomitee ettepanekud lähevad Euroopa Parlamendis esimesele hääletusele 5.-8. oktoobril.

 

Pressiteade Euroopa Komisjoni kava kohta

Pressiteade Euroopa Liidu keskkonnakomitee ettepaneku kohta