Muld on inimkonna
eksistentsi kohalt üks olulisemaid keskkonnaelemente. Mitte ainult ei ole muld
keskkonnaks, milles kasvavad inimeste toiduahela aluseks olevad taimed - pinnas
on ka joogiveeks kasutatavat põhjavett filtreerivaks kihiks. Mullas elutsevad
ka kogu biosfääri kohalt olulised mikroorganismid.
Hoolimata mulla tähtsusest, on seda pikka aega peetud elutuks ja inertseks massiks, mida seetõttu ei ole vaja keskkonnaõiguslike vahenditega reguleerida. Kliimamuutus ning põllumajanduse intensiivistumine on viimasel ajal viinud probleemide ning nendega tegeleva ühtse regulatsiooni vajaduse tunnistamiseni. Foto: Silver Gutmann
Euroopa Komisjon töötas 2006. aastal välja mulla raamdirektiivi eelnõu, mille vastuvõtmine on aga põrkunud mõningate liikmesriikide tugevale vastuseisule Euroopa Liidu Nõukogus. Hetkel seetõttu mullakaitse otsene regulatsioon nii Euroopa Liidu kui Eesti õiguses veel puudub.
Kaudselt
reguleerivad mulla kaitset põllumajandusreostuse eest Euroopa Nõukogu
direktiiv 86/278/EMÜ ning
EL keskkonnavastutuse
direktiiv, mille sätted on Eestis üle võetud keskkonnavastutuse
seaduses (KeVS).
Üksikuid mullakaitse norme sisaldavad ka teised õigusaktid – näiteks tööstusheite seadus, mille kohaselt kompleksloaga sätestatud
nõuded peavad tagama mulla kaitse ja vältima saastuse kandumist ühest
keskkonnaelemendist teise. Maapõueseadus sätestab mullakaitse normid kaevandamise puhuks. Maaparandusseadus reguleerib mullaga seonduvat maaparandustöödel.
Õigusaktid
Euroopa Liit
Eesti
Aruanded ja analüüsid
- Euroopa Komisjoni aruanne: Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus (2012) (pdf)
- David R. Montgomery Muld. Tsivilisatsioonide häving (2007)
Uudiskirja uudised
Teisi infoallikaid
- Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (DG Environment) veebileht mullakaitse kohta
- Euroopa Komisjoni
suunised mulla katmise piiramiseks
Uuendatud 2.10.2019