lühiuudised
- Kliimamuutus ja energeetika
- Välisõhu kaitse
- Looduskaitse
- Merekaitse
- Maapõu
- Metsandus
- Jäätmed
- Ohtlikud ained
- GMOd
- Kiirgus
- Kalandus
- Jahindus
- Muud arengud
1. Olulised muudatused planeerimisseaduses
1. juulil 2009.a. jõustuvad planeerimisseaduse (PlanS) muudatused, millega täiendatakse oluliselt senist planeerimissüsteemi.
Osa muudatustest on suunatud PlanS senise teksti täpsustamisele ja selgemaks muutmisele, kuna senine tekst pärineb 2003. aastast ning praktikas on selgunud, et mitmeid sätteid saab mitmeti mõista. Suur osa muudatustest on aga sisulised ning need on suunatud planeerimissüsteemi paremale toimimisele ja sellele, et ruumilise arengu kavandamine planeeringute kaudu toimuks senisest efektiivsemalt ning avalike huvidega paremini arvestades.
Loe muudatustest lähemalt
2. Riigikontrolli auditid ehitusmaavarade kaevandamise ja detailplaneeringute koostamise korralduse kohta
Riigikontroll on 14. mail avaldanud auditiaruande „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine”. Auditi käigus otsiti vastust küsimusele, kas ehitusmaterjalidena kasutatavate maavarade kaevandamine on korraldatud jätkusuutlikult ning arvestades Eesti elanike ja loodusega. Tegemist on üsna kriitilise hinnanguga ehitusmaavarade kaevandamise riiklikule korraldusele Eestis, mis pakub huvitavat lugemismaterjali, sh hulgaliselt praktilisi näiteid selle kohta, milline on tegelik kaevandamislubade andmise ja nende tingimuste järgimise praktika Eestis.
Loe lähemalt
Lisaks on Riigikontroll 15. mail avalikustanud auditiaruande „Detailplaneeringute koostamise korraldus valdades ja linnades”, mille küsimusepüstituseks Riigikontrolli poolt oli, kas vallad ja linnad juhivad ruumilise planeerimise teel ise oma arengut. Auditi läbiviimise käigus analüüsiti 15 valla aastatel 2006-2007 menetletud detailplaneeringuid (kokku 166 detailplaneeringut), mille tulemusena jõuti üsna kriitilisele järeldusele, et kohalikud omavalitsused (KOV) on detailplaneeringute koostamisel süstemaatiliselt rikkunud mitmeid õigusnorme.
Loe lähemalt
 KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA
ÜRO kliimaläbirääkimiste ettevalmistav tekst avalikustatud
ÜRO on avalikustanud läbirääkimisteksti globaalsete kliimaläbirääkimiste järgmise vooru jaoks, mis toimub juunikuus Bonnis, Saksamaal. Tekst käsitleb põhjalikult ettepanekuid, mis tehti valitsuste poolt eelmistes läbirääkimistevoorus 2 aasta eest Balis ning mis muuhulgas puudutavad kliimamuutuse vähendamist, sellega kohanemist, samuti finantseerimise ja tehnilise hüppe küsimusi. Bonnis peaksid valitsused sedapuhku jõudma piisavalt kitsaste ja konkreetsete ühisseisukohtadeni, et oleks võimalik käesoleva aasta detsembris sõlmida Kopenhaagenis, Taanis, uus globaalne ja aastast 2013 kehtima hakkav, kliimakokkulepe.
Allikas: ENDS
Vt ka läbirääkimisteksti
Sõidukite riigihanked peavad tulevikus lähtuma keskkonnanäitajatest
23. aprillil on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta. Uus direktiiv näeb ette, et ametiasutused ning ka teatud eraisikud peavad edaspidi sõidukite hankeid korraldades arvestama nende keskkonnamõjuga, sealhulgas energia tarbimise ning süsinikdioksiidi ja mõnede saasteainete heitega. Direktiiv sisaldab spetsiifilisi nõudeid selle kohta, milliste valemite alusel tuleb keskkonnanäitajaid hankekriteeriumite hulgas arvestada. Liikmesriigid peavad direktiivi võtma üle 4. detsembriks 2010.
Allikas: ENDS
Vt ka direktiivi teksti
Riigikogu asus menetlema „Energiamajanduse riiklikku arengukava aastani 2020“
"Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 kinnitamine" eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogu 6. Mai 2009.a. istungil. Eelnõud tutvustas majandusminister Juhan Parts, Riigikogu liikmed esitasid hulgaliselt küsimusi ning esinesid sõnavõttudega. Menetletava arengukava käsitleb olulisimana energiaturu avamist ning energeetika mitmekesistamist, samas nähakse ette aga ka suuremahulised investeeringud põlevkivienergeetikasse, nagu näiteks 600 MW võimsusega uute põlevkiviplokkide ehitamine.
Vt ka eelnõu teksti ja menetlusetappe
Valitsus kiitis heaks Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2009–2010
Vabariigi Valitsus kiitis 30. aprillil 2009. heaks Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2009–2010. Rakendusplaan näeb ette konkreetsed meetmed arengukava elluviimiseks järgneva kahe aasta jooksul. Peaasjalikult saavad tegevused olema seotud biomassi ja bioenergia kasutamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse edendamisega ning tarbijate, investorite ja ettevõtjate teadlikkuse kasvatamisega.
Vt ka heakskiitmise otsuse teksti
Vt ka rakendusplaani teksti
 VÄLISÕHU KAITSE
Bensiinijaamad kohustatud paigaldama heitgaase püüdvad süsteemid
Euroopa Parlament ning Euroopa Nõukogu on saavutanud esialgse kokkuleppe uue õigusakti vastu võtmiseks, mis seaks otsesed kohustused bensiiniaurude efektiivseks püüdmiseks bensiinijaamades. Vastavad tehnoloogiad peaks vähendama heitgaaside kontsentratsiooni jaamades, mida põhjustab tankimisega kaasnev bensiiniauru pääs õhku. Kooskõlastatud eelnõu kohaselt tuleb need paigaldada 1. jaanuariks 2012.a. uutes või renoveeritud jaamades, millel on suur koormus. Aastaks 2018 laieneb kohustus kõigile bensiinijaamadele, välja arvatud väikesed jaamad.
Allikas: Euroopa Parlamendi pressiteenistus
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet
 LOODUSKAITSE
Muutus EL määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise piiramise kohta
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on avaldatud EL määruse 338/97 muudatused, mis puudutab Euroopa Komisjoni rakendusvolitusi selle määruse elluviimisel. Nimetatud määrus käsitleb looduslike looma- ja taimeliikide kaitset ning täpsemalt reguleerib nendega kauplemist. Muudatusega anti Komisjonile volitus võtta vastu teatavad meetmed, et reguleerida looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist, võtta vastu määruse 338/97 lisade teatavad muudatused ning lisameetmed, et rakendada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi.
Vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastavat määrust ELT-s
Euroopa Komisjon omakorda muutis 14. mail EL määruse 338/97/EÜ lisa. Muudatused puudutavad liikide nimekirju ja mõningaid täpsustusi, ning nende ulatust arvestades on peetud vajalikuks asendada kogu määrus 338/97 lisa tervikuna.
Vt Komisjoni määrust ning määruse 338/97 lisa uut teksti ELT-s
Angerjate surmamine Eestis legaliseeritud
Keskkonnaministri 23. aprilli määrusega muudeti varasemat, 20. detsembri 2007.a. määrust nr 63, millega kehtestati EL määruse 338/97 lisades nimetatud loomaliikide nimekiri, mille kaubanduslikul eesmärgil sissetoodud või kasvatatud elusate isendite surmamine on lubatud. Muudeti määruse pealkirja ning lisati isendite loetellu, kelle surmamine on lubatud, angerjas (Anguilla anguilla). Viimase muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et angerjas on alates 13. märtsist 2009.a. CITESi liik, mistõttu angerja legaalne kasutamine muutus Keskkonnaministeeriumi hinnangul problemaatiliseks.
Vt KKM määrust Riigi Teatajas ja vastava eelnõu seletuskirja e-õiguses
Riigikogu arutas EER ettepanekud looduskaitseseaduse muutmiseks seoses uuendusraiega piiranguvööndis
Riigikogu arutas 5. mail esimesel lugemisel Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud (457 SE), millega tehti ettepanek tunnistada kehtetuks looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 4¹ ja § 91 lg 13, mis näevad ette lageraie ja turberaie langi suuruse piirid vastavalt hoiualal ja kaitseala piiranguvööndis.
EER hinnangul on need sätted vastuolus LKS muu regulatsiooniga, mis näeb ette, et uuendusraie kaitseala piiranguvööndis on keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, ning tekitab hoiualade puhulohtu, et uuendusraie lubatakse sisse ka metsaelupaikadesse, mille pärast hoiuala moodustati.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul lükati eelnõu tagasi ja selle menetlemine lõpetati.
Vt eelnõud ja selle seletuskirja ning menetlusetappe Riigikogu kodulehel
MEREKAITSE
EL kohustab liikmesriike merereostuse puhul kriminaalkaristusi rakendama
Euroopa Parlament kiitis 5. mail 2009.a. heaks direktiivi eelnõu, mis kohustab liikmesriike kohaldama teatud merereostuse puhul kriminaalkaristusi. Karistused saavad kohustuslikuks olulise merekeskkonna kahjustamise puhul või korduvatel pisirikkumistel. Samas jäetakse liikmesriikide valida konkreetsed sanktsioonid, mis peavad direktiivi kohaselt aga olema „tõhusad ja hoiatavad“. Parlamendi poolt heaks kiidetud eelnõu versioon kujunes juba läbirääkimistes Euroopa Nõukoguga, seega on direktiivi lõplik kinnitamine kindel.
Allikas: European Environmental Law News Service, Euroopa Parlamendi pressiteenistus
Vt ka direktiivi eelnõu teksti ja menetlusetappe
Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet
MAAPÕU
Valitsus kiitis heaks Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015 rakendusplaani aastateks 2009-2012
Valitsuse 28. mai 2009.a. istungil anti heakskiit Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015 rakendusplaanile aastateks 2009-2012. Arengukava ise võeti vastu 21. oktoobril 2008.a. Vastu võetud rakendusplaan näeb ette konkreetsed meetmed arengukava eesmärkide täideviimiseks, eelkõige Eesti põlevkivienergiaga varustamise ja energiasõltumatuse tagamiseks, põlevkivi kasutamise ja kaevandamise efektiivsuse tõstmiseks ning keskkonnamõjude vähendamiseks.
Vt valitsuse 28. mai istungi päevakorrapunktide ülevaadet
Vt ka rakendusplaani teksti
 METSANDUS
Riigikohus: Metsamajandamiskavas sätestatud maksimaalne lubatud raiemaht ei tähenda raie lubamist selles mahus
Riigikohtu vastses 25.05.2009.a. lahendis nr 3-3-1-22-09 käsitletakse Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning Viimsi valla vaidlust, mis sai alguse Viimsi valla nõudest tühistada Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse otsus metsamajandamiskavade kinnitamise kohta teatud Viimsi vallas asuvatel kinnistutel. Nimetatud metsamajandamiskavad lubasid maksimaalse raiemäärana lage- ja uuendusraiet 4,7 ha ulatuses, kuid vald leidis, et kuigi sihtotstarbelt oli tegemist metsamajandusmaaga, ei saanud sellises ulatuses raiet lubada, sest Viimsi valla üldplaneering näeb nimetatud kinnistutel ette Muuga sadamat ümbritseva haljastuse ja puudevööndi säilimise. Riigikohus asus seisukohale, et tegelikuks raieks on vaja taotleda ka metsateatiste heakskiitmist Keskkonnaameti poolt. Vastavate metsateatistega ei saa lubada metsamajandamiskavas märgitud maksimaalset raiemahtu ületavat raiet, kuid on võimalik lubatavat raiemahtu vähendada või raie lubamisest keelduda. Seega ei tekkinud kellelgi metsamajandamiskava heakskiitmise alusel veel raieõigust ning Viimsi vallal puudus alus nõuda metsamajandamiskavade tühistamist.
Vt ka Riigikohtu otsuse teksti
 JÄÄTMED
Euroopa Komisjoni juhised joogipakendite pandisüsteemide rakendamiseks
Euroopa Komisjon avaldas 9. mail 2009.a. teatise joogipakendite, pandisüsteemide ja kaupade vaba liikumise kohta. Tegemist on juhistega, mis peaksid pandisüsteemide rakendamisel aitama tagada tasakaalu keskkonnaeesmärkide täitmise ning siseturu nõuete vahel. Mitmetes riikides on minevikus pakendite pandisüsteeme rakendatud viisil, mis mõjub diskrimineerivalt teistest liikmesriikidest imporditud kaupu.
Allikas: European Environmental Law News Service
Vt ka Komisjoni teatise teksti
Muudatused Eesti pakendimäärustes
Keskkonnaminister võttis 20. mail 2009.a. vastu uued määrused eesmärgiga muuta oma varasemaid määruseid nr 66 «Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord» ning nr 63 «Pakendimaterjali määramise kord». Muudatuste tulemusena hakkavad määrused laienema lisaks müügipakenditele ka rühma – ja veopakenditele.
Vt ka keskkonnaministri määruse nr 25 teksti (muudab määrust nr 66)
Vt ka keskkonnaministri määruse nr 24 teksti (muudab määrust nr 63)
Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muudatused vastu võetud
Riigikogu võttis 13. mail vastu keskkonnatasude ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse. Muudatused jõustuvad 6. juunil 2009.a.
Vt KÕKi aprillikuu uudiskirjast keskkonnatasude ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse jäätmeid puudutavaid uuendusi
Vt ka seaduse teksti Riigi Teatajas
 OHTLIKUD AINED
Maailmas keelustatakse 9 uut püsivat orgaanilist saasteainet
ÜRO Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni liikmed otsustasid 8. mail 2009.a. lisada nimetatud konventsiooni lisas olevasse keelatud kemikaalide nimekirja 9 uut kemikaali (heksabromobifenüül, penta-BDE, alfa-HCH jt). Kõnealused kemikaalid on laialdaselt kasutusel, muuhulgas pestitsiidides ning tulekindlates materjalides ning nende kasutamise keelustamist on Euroopa Liit taotlenud juba viimased 4 aastat. Hetkel plaanitakse nende ümbertöötlemist ja taaskasutamist lubada siiski veel 2030. aastani.
Allikas: ENDS, ÜRO pressiteenistus
Vt ka ÜRO pressiteadet
Uus biotsiidiseadus vastu võetud
Riigikogu võttis 14. mail kolmandal lugemisel seadusena vastu uue biotsiidiseaduse. Seadus jõustub 19. juunil 2009.a.
Uue biotsiidiseaduse ja selle sisu kohta vaata uudist KÕK-i maikuu uudiskirjast
Vt ka seaduse teksti Riigi Teatajas
GMO
EL ajakohastas GMM-de suletud keskkonnas kasutamise direktiivi
Euroopa Liidu Teatajas (ELT) on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta. Tegemist on varemkehtinud direktiivi 90/219/EMÜ uuesti sõnastatud versiooniga. Varasemaga võrreldes on muudetud sätete numeratsiooni, lisatud ajakohastatud viited teistele direktiividele ning Komisjoni volitustele teatud meetmete rakendamiseks.
Vt direktiivi 2009/41/EÜ ELT-s
KIIRGUS
Riigikogu menetlusse jõudsid uued kiirgusseaduse muudatused
Riigikogu 21. mai istungil toimus kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE) esimene lugemine. Tegemist on järjekordse riigisiseste normide täiendamisega seoses vajadusega võtta üle EL direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta. Antud muudatused puudutavad tuumkütuse käitlemist.
Vt ka eelnõu teksti ja selle menetlusetappe Riigikodu kodulehelt
 KALANDUS
EL roheline raamat ühise kalanduspoliitika reformi kohta
EL Põllumajandus- ja kalandusnõukogu 25. mai istungil käsitleti 22. aprillil avaldatud rohelist raamatut Ühenduse kalanduspoliitika reformi kohta. Kuna suured muudatused kalanduspoliitikas on kalavarude kaitseks vältimatud, hõlmab nimetatud roheline raamat palju erinevaid kalandusega seotud küsimusi alates ühise kalanduspoliitika eesmärkide ümbersõnastamisest kuni kalakaubanduse- ja turgude reguleerimise ning laevastike liigse püügivõimsuse vähendamiseni. Sidusrühmade arvamusi oodatakse kuni 31. detsembrini 2009. aastal.
Vt ka rohelise raamatu teksti
Vt ka Euroopa Liidu pressiteadet
EL ja Venemaa kalandusalase koostöö ja Läänemere elusressursside kaitse leping
Euroopa Liidu Teatajas avaldati 28.mail 2009.a. määrus nr 439/2009 Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise kalandusalase koostöö ja Läänemere elusressursside kaitse lepingu sõlmimise kohta. Kõnealune leping sisaldab peamiselt üldisi sätteid seoses kalapüügi lubamisega teise lepingupartneri territooriumil ning piirialade kalavarude kaitse korraldamisega. Nähakse ette edasine konkreetsemate vastastikkuse kalapüügi korraldusmeetmete väljatöötamine, lepingupartnerid kohustuvad järgima teise lepingupartneri territooriumil kalastades seal kehtivaid õigusnorme ning omama selleks litsentsi ja püügikvoote.
Vt ka EL määruse teksti
Vt ka lepingu teksti
Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muudatused vastu võetud
Riigikogu võttis 13. mail vastu keskkonnatasude ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse. Muudatused jõustuvad 6. juunil 2009.a.
Vt KÕK-i aprillikuu uudiskirjast keskkonnatasude ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse kalandust puudutavaid uuendusi
Vt ka seaduse vastuvõetud teksti
Riigikontroll auditeeris kalanduse järelevalvet Läänemerel
Riigikontroll avalikustas 7. mail auditiaruande "Kalanduse järelevalve Läänemerel". Riigikontrolli hinnangul ei suuda traalpüügi järelevalve tõhusalt tuvastada ebaseaduslikku püüki, kuna järelevalvet ei kavandata süsteemselt, eri riigiasutuste koostöö järelevalves kohati ei toimi ning mitut piirkonda kontrollitakse liialt vähe. Samuti halvendavad järelevalve võimekust Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni eriarvamused kalandusandmete kontrollimisel ja analüüsimisel.
Vt infot auditi kohta ja auditiaruannet Riigikontrolli kodulehel
JAHINDUS
Riigikogu võttis vastu olulised jahiseaduse muudatused
Riigikogu võttis oma 21. mai 2009.a. istungil seadusena vastu jahiseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (458 SE). Eelnõu kohaselt muudetakse tervet rida jahiseaduse sätteid, kõige olulisemana eemaldatakse jahiseadusest riigi kasutada jäetava jahimaa minimaalse suuruse nõue, täpsustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise tingimusi ning sätestatakse keskkonnaministri õigus delegeerida jahindustegevuse korralduslikke ja täidesaatvaid funktsioone kolmandale sektorile.
Vt ka eelnõu teksti ja menetlusetappe
 MUUD ARENGUD
EL ombudsman algatas juurdluse „roheliste kaebuste“ mittemenetlemise kohta Komisjoni poolt
Hispaania keskkonnaorganisatsioon Ecologistas en accion esitas EL-i ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni tegevuse peale. Kaebuse kohaselt jäävad paljud Euroopa Komisjonile esitatud nn „rohelised kaebused“ (kaebused Euroopa Komisjonile liikmesriikide peale seoses EL normide üle võtmata jätmise või rikkumisega keskkonnaasjades) Komisjoni poolt menetlemata ning neid isegi ei registreerita. Kuigi Komisjon on oma poliitilistes suunistes varem sätestanud teatud konkreetsed erandid, millistel juhtudel ta juhtumeid ei registreeri, minevat tegelik praktika neist eranditest kaugemale. Ombudsman teatas, et Komisjonil on täielik kaalutlusõigus juhtumite menetlusse võtmisel, kuid „roheliste kaebuste“ käsitlemist Komisjoni poolt tuleks siiski uurida. Varem on ka Euroopa Komisjoni Keskkonnadirektoraadi ametnikud ise tunnistanud, et Komisjoni töötajate piiratud arv seab ülemmäära rikkumisjuhtumitele, mida on võimalik menetlusse võtta.
Allikas: ENDS
Vt ka ELi ombudsmani menetluses olevaid juhtumeid ombudsmani kodulehelt
|
KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechteinstein Avatud Eesti Fondi vahendusel