Suuremad muudatused puudutavad saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu, mille suhtes kohaldatakse tulevikus MKS-i ulatuses, milles tasu maksmine ei ole teisiti reguleeritud keskkonnatasude seadusega. Põhimõtteliselt muutumatuks jäi seevastu kalapüügi ja jahipidamise eest keskkonnatasude maksmise kord. Kuigi vastuvõetud eelnõu sisaldas ka väiksemaid ning tehnilisemat iseloomu muutusi üksikute keskkonnatasude liikide arvestamises ning suuruses, keskendume käesolevas artiklis olulisematele, korraga mitut keskkonnatasu liiki puudutavatele muudatustele. Etteruttavalt olgu öeldud, et suurem osa muudatusi jõustub käesoleva aasta 1. aprillil.

Keskkonnatasude maksja kohustused

Keskkonnatasude seaduse varasema redaktsiooni kohaselt oli keskkonnatasude arvestamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete keskkonda heitjal ja jäätmete kõrvaldajal, seda sõltumata sellest, kas tegevust viidi läbi vastava loa alusel või mitte. Arvutus tuli esitada loa andjale (maavara kaevandamise korral Keskkonnaametile) ning maksekohustus tekkis viimase poolt esitatud makseteatise alusel.

Muudatuste kohaselt on keskkonnatasude arvestamise kohustus ainult keskkonnaloa omajal, st keskkonnaloata tegutsejad enam keskkonnatasude arvestust ise esitama ei pea. Samuti ei väljastata korrektselt esitatud keskkonnatasude arvestuse järel enam makseteadet (uus seadus kasutab terminit keskkonnatasu teade, varem kasutati mõistet keskkonnatasude teatis). Keskkonnatasude maksmiseks kohustatud isik peab tasusid maksma enda poolt deklareeritud andmete alusel ning deklaratsiooni esitamisega samaks tähtpäevaks (iga kvartali 25. päevaks eelmise kvartali kohta).

Seejuures on isikutel, kes deklareerivad keskkonnatasu elektroonilisel teel, vastavad vormid juba eeltäidetud keskkonnaloast tulenevate andmetega. Korrektselt sisestatud andmete põhjal arvutab andmebaas automaatselt tasumisele kuuluva summa. Viimane muudatus peaks elektrooniliselt andmeid esitavate isikute halduskoormust eelnõu koostajate hinnangul vähendama.

Keskkonnaloata tegutsevad isikud enam keskkonnatasusid ise arvutama ei pea. Sellistel isikutel tekib maksmise kohustus Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnatasu teate alusel selles märgitud kuupäevaks.

Lisaks eespool toodule ei pea keskkonnatasude maksmiseks kohustatud isikud enam esitama maksmisega seotud dokumente (nt veearvesti näitu veekasutajate puhul). Samas ei tähenda see, et neid dokumente ei peaks siiski ettevõttes koostama ega säilitama - neid kontrollitakse vajadusel Keskkonnaameti poolt teostatava järelevalve käigus. Dokumentide säilitamise kohustus keskkonnatasude maksmiseks kohustatud isikute poolt on üks tähtsamatest muudatustest, mis tuleneb üldisest viitest MKS-le.

Keskkonnaameti roll

Keskkonnaameti roll seisneb uue regulatsiooni kohaselt peamiselt järelevalves loodusvara kasutamise, saasteainete keskkonda heitmise ja jäätmete kõrvaldamise eest tasutud keskkonnatasude üle. Keskkonnaloa alusel tegutsevate isikute puhul ei ole Keskkonnaametil enam kohustust kontrollida andmete õigsust enne makse teostamist ega väljastada makseteatist.

Seevastu keskkonnaloata tegutsevate isikute puhul peab Keskkonnaamet nüüdsest ise arvestama tasumisele kuuluva keskkonnatasu suuruse ning väljastama vastava keskkonnatasu teate. Keskkonnatasu teate (mis on haldusaktiks ja millele kohaldatakse maksuotsuse kohta sätestatut) väljastab Keskkonnaamet ka juhul, kui deklaratsioonis on esitatud valeandmeid või deklaratsiooni ei ole esitatud õigeks tähtajaks. Seaduseelnõu seletuskirja koostajad leiavad, et nimetatud muudatustega peaks Keskkonnaameti töökoormus keskonnatasude haldamisel vähenema.

Lisaks esitatud andmete kontrollimisele ning vajadusel maksuteate väljastamisele teostab Keskkonnaamet uue regulatsiooni kohaselt revisjone. Revisjoni käigus kontrollitakse põhjalikult isikute maksustamise seisukohast olulist tegevust mingi kindla perioodi (kvartali, aasta või ka mitme aasta) vältel, eesmärgiga selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, st nii maksukohustust vähendavad kui seda suurendavad. Revisjoni ning üksikjuhtumite kontrolli käigus on Keskkonnaameti ametnikel õigus viibida kohustatud isiku tegevuskohas, teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. Keskkonnaametil on õigus kohaldada ka MKS-is toodud sunnivahendeid (sunniraha ja asendustäitmist).

Maksu- ja Tolliameti pädevus

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on keskkonnatasude tasumisel maksuhalduriks, välja arvatud ulatuses, milles on pädev Keskkonnaamet (st järelevalve, keskkonnatasude teadete väljastamine ja revisjonide läbiviimine). Muuhulgas kontrollib MTA keskkonnatasude maksmist ning nõuab sisse tähtajaks tasumata jäänud keskkonnatasud. Maksuhaldurina on MTA pädevuses määrata tasumata summadelt intressi ning tagastada enammakstud summad. Samuti otsustab MTA tulevikus võla tasumise ajatamise. Oma ülesannete täitmiseks on MTA-l õigus kohaldada sunnivahendeid (sunniraha ja asendustäitmist). Oluline on aga, et keskkonnatasude maksmiseks kohustatud isikute suhtes ei saa MTA rakendada MKS-is toodud väärteokaristusi, kuna väärteokoosseisud on seotud maksudega. Keskkonnatasusid ei peeta aga ka muutunud regulatsiooni kohaselt maksudeks, seda hoolimata maksukorralduse seaduse sätete kohaldamisest.

Keskkonnatasude laekumise kohta arvestuse pidamine ning keskkonnaministrile vastavasisulise aruande esitamise kohustus on muudatuste järgi samuti MTA-l.

Vaidemenetlus seoses keskkonnatasude arvestamisega

Viimane oluline muudatus puudutab keskkonnatasude arvestamise otsuse (maksuteate) vaidlustamist vaidemenetluse korras. Seni oli vaidemenetlus keskkonnatasude teatiste osas kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks, uue regulatsiooni kohaselt on teadete peale vaide esitamine aga valikuline. Kuna maksuteate väljastamine peaks muudatuste jõustumise järgselt muutuma pigem erandiks, siis ei ole sellisest muudatusest KÕKi hinnangul oodata olulist mõju halduskohtute koormusele.

Vaidemenetluse lahendab sarnaselt varasema regulatsiooniga Keskkonnaminister, tehes seda 30 tööpäeva jooksul.

MTA toimingu või haldusakti peale saab kaebuse esitada MKS-is sätestatud korras. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast või toimingust teadasaamise päevast MTA-le, kes vaatab selle läbi 30 päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest.

Vt keskkonnatasude seaduse eelnõud ja sellega seotud materjale Riigikogu kodulehel

Vt ka maksukorralduse seaduse teksti Riigi Teatajas

Tagasi uudiskirja juurde