Riigikohus: ehituskeeluvööndi
vähendamise taotluse lahendamisega viivitamist on võimalik kohtus vaidlustada
Riigikohus tegi 21. septembril 2011. a otsuse, milles leidis, et
ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisega viivitamist on võimalik
vaidlustada sõltumata lõplikust haldusaktist. Põhjuseks on, et tegemist on detailplaneeringu
kehtestamiseks vajaliku nõusolekuga, ilma milleta ei ole kohalikul
omavalitsusüksusel võimalik ehituskeeluvööndit vähendavat planeeringut
kehtestada.
Juhtumi asjaolud
AS Raju esitas 5. mail 2008.
a kaebuse Keskkonnaministeeriumi vastu seoses keskkonnaministri
poolt ehituskeeluvööndi piiride vähendamise taotluse lahendamise viivitusega.
Sauga Vallavolikogu 15. detsembri 2006. a otsusega oli vastu võetud detailplaneering,
mille eesmärgiks oli Sindi paisule kalapääsu ja hüdroelektrijaama väljaehitamine
AS Raju poolt. Kinnistu paiknes Pärnu jõe ja Suuroja ehituskeeluvööndis,
mistõttu Sauga Vallavalitsus esitas looduskaitseseaduse § 40 lg 3
(taotluse esitamisel ajal kehtinud redaktsioonis) alusel keskkonnaministrile
taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 28. juunil
2007. a
leidis Keskkonnaministeerium, et taotlust pole võimalik lahendada, kuni on käimas
kohtuvaidlus AS-le Raju väljastatud vee erikasutamisloa üle. Teist korda esitas
Sauga Vallavalitsus ministrile taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks 3. detsembril 2007. a. Keskkonnaminister
palus vallavalitsusel esitada täiendavalt otsus keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) algatamise või algatamata jätmise kohta, samuti muud
informatsiooni planeeringualale kavandatavate ehitiste kohta ning kaalutlusi
selle kohta, miks on väljapakutud planeeringulahendus parim. Vallavalitsuse
esitatud seisukohtadega tutvumise järel leidis minister, et Sauga Vallavalitsus
ei ole täitnud kohustust selgitada detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt
kaasneva keskkonnamõju olulisust ja kaaluda KSH algatamise vajadust. Seetõttu
jättis minister ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamata. AS Raju
pöörduski seejärel kohtusse, väites, et minister on ebaseaduslikult otsusega
viivitanud.
Õiguslikud probleemid ja
põhjendused
Riigikohtu halduskolleegium märkis otsuses, et kuigi kalda
ehituskeeluvööndi piiride vähendamine eeldab Keskkonnaameti (kuni
1. veebruarini 2009. a
keskkonnaministri) nõusolekut, siis piiride vähendamine on formaalselt kohaliku
omavalitsuse (KOV) pädevuses ning otsustatakse koos vastava ala detailplaneeringu
kehtestamisega. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisega
viivitamise korral Keskkonnaameti või keskkonnaministri poolt ei ole KOV üksusel
võimalik vastavat planeeringut kehtestada. Kohus märkis ka, et KOV-l puuduvad
asjas efektiivsed õiguslikud vahendid menetluse kiirendamiseks (võimalus
pöörduda kohtusse või lugeda nõusolek antuks n-ö vaikimisi). Kohus rõhutas, et õiguslikult määratletud tähtaja puudumisel
tuleks selliste taotluste lahendamise menetlus läbi viia mõistliku aja jooksul.
Kolleegium pööras tähelepanu asjaolule, et Sauga Vallavalitsuse poolt
keskkonnaministri esitatud nõude korduval täitmata jätmisel tuli küsimus
ministril otsustada ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva informatsiooni ja
dokumentide alusel. Kuna minister nõusoleku andmise üle ei otsustanud, oli tema
tegevusetus õigusvastane. Kohus leidis, et asjas on rikutud AS Raju õigust asja menetlemisele mõistliku aja jooksul, kuna
ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse läbivaatamise kestus mõjutab otseselt ka
planeerimismenetluse ajalist kulgu.
Riigikohtu halduskolleegium ei olnud otsuse osas aga üksmeelne –
riigikohtunik Indrek Koolmeister
jäi lahendi osas eriarvamusele,
leides et ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekut tuleks käsitada
(eel-)haldusaktina.
Mõju edasisele praktikale
KÕKi hinnangul on kohtuotsus olulise tähendusega, kuna lisaks haldusakti
andmise eelduseks olevate menetlustoimingute vaidlustamise võimalusele
tunnustatakse lahendi kohaselt ka võimalust menetlustoimingute sooritamisega
viivitamist kohtulikult vaidlustada. Teiseks huvitavaks arenguks on, et Riigikohtu
hinnangul on õigu s asja
menetlemisele mõistliku aja jooksul niivõrd oluliseks õiguseks, et nõusolek
tuleb anda ka juhul, kui haldusorgani valduses ei ole kõiki andmeid, mille
kogumist tema poolt vajalikuks on peetud. Seega eelistas Riigikohus antud juhul
menetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise põhimõtet uurimisprintsiibile. KÕKi
hinnangul on tegemist siiski vaid konkreetse asja asjaoludest tingitud
järeldustega ning sellest ei tohiks kujundada üldist põhimõtet edasises
praktikas.
Vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-5-11
Vt ka I. Koolmeistri eriarvamust
asjas nr 3-3-1-5-11
|
