Ministeerium plaanib keskkonnamõjude hindamise regulatsiooni põhjalikult
muuta
Keskkonnaministeerium (KKM) on saatnud augusti lõpus kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse oluliselt muuta
kehtivat keskkonnamõju hindamise süsteemi. Olulisemad muudatused puudutavad
keskkonnamõju hindamise järelevalve kaotamist praegusel kujul, samuti
keskkonnamõju hindamise kohustusega tegevuste loetelusid jm. Eelnõu on hetkel
Eelnõude Infosüsteemis (EIS) avalikult välja pandud, kommentaare oodatakse
sellele kuni 26. septembrini.
Muudatuste taustast
Keskkonnaministeerium alustas keskkonnamõju hindamise (KMH) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) süsteemi muutmise ettevalmistustega
juba 2008. aastal, mil hakati koguma keskkonnamõju hindamisega seotud osapoolte
seisukohti KMH/KSH süsteemi muutmise vajaduste osas. Selle tulemusena leiti, et
KMH ja KSH menetluste juures esineb mitmeid printsipiaalseid probleeeme, mis ei
taga nende efektiivset rakendumist ning et seetõttu ei täida kumbki protsess
täiel määral oma põhilist eesmärki. Edasised süsteemi muutmise lähtekohad pandi
paika 2010. a
valminud dokumendis „Mõjude hindamine keskkonnale – meetmete
muutmise alused“.
Pärast 2010. aastat ei ole muudatuste kohta avalikult uut infot laekunud,
ehkki ministeeriumis on käinud tõsine töö eelnõu lähtekohtade ja teksti
ettevalmistamisega. Väärib märkimist, et
praegu avalikustatud eelnõu erineb 2010. aastal tutvustatud KMH/KSH
süsteemi muutmise alustest nii mõneski olulises küsimuses. Alljärgnevalt on
antud ülevaade eelnõus kavandatavatest olulistest muudatustest ning neid
võimalusel ka kommenteeritud.
Muudatused mõjude hindamise
järelevalve osas
Avalikustatud eelnõu kõige olulisemaks muudatuseks on KMH/KSH programmi ja aruande siduva heakskiitmise kaotamine.
Vastavad menetlusetapid asendatakse edaspidi programmi ja aruande nõuetele
vastavuse kontrolliga tegevusloa andja või strateegilise
planeerimisdokumendi koostaja (nn otsustaja)
poolt. Sellega püütakse lahendada otsustajate vähest osalust keskkonnamõjude
hindamisel, kuivõrd mõjude hindamine peaks andma olulist sisendit lõpliku
otsuse tegemisse. Lisaks leitakse, et Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ei
pruugi olla pädevad hindama nt sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise piisavust.
KMH/KSH kvaliteedi tagamiseks on eelnõus kavandatud varasemast laialdasem
asjassepuutuvate asutustega konsulteerimise nõue. Asjassepuutuvate asutustega
tuleb konsulteerida nii kaalutlusotsuse korras mõjude algatamise, programmi kui
aruande osas. Ideaalolukorras võiks see tõesti aidata kaasa mõjude hindamise
kvaliteedi tõusule, kuna erinevad ametiasutused saavad vastavalt oma pädevusele
juhtida tähelepanu erinevatele aspektidele.
KMH ja KSH hindamise
kohustus
Seaduseelnõus pannakse ette muuta mitmes osas nimekirja tegevustest, mille
läbiviimisel on mõjude hindamine kohustuslik. Muuhulgas soovitakse veekogude süvendamisel muuta mõjude
hindamine kohustuslikuks alles vähemalt 10 000 m3
pinnase eemaldamisel (praegu 500
m3, v-a merepõhi, Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv), üle 1 ha suuruste veekogude
rajamisel ning paisu vms rajatise ehitamisel, kui vee hoidmise või säilitamise
eesmärgiks on hüdroenergia kasutamine.
Põhimõttelisema muudatusena käsitletaks kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut ning hoiuala
teatise kinnitamist „tegevusloana“, mille andmise käigus võib
keskkonnamõjude hindamist läbi viia.
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) kohustusega planeerimisdokumentide nimekirja plaanitakse
eelnõuga samuti muuta. Kehtiva õiguse kohaselt on maakonna või üldplaneeringuna
menetletavate teemaplaneeringute keskkonnamõjude hindamine alati kohustuslik.
Eelnõu kohaselt seevastu tuleb teemaplaneeringute
mõju hinnata vaid juhul, kui nende alusel kavandatakse olulise keskkonnamõjuga
tegevust. Samuti kitsendataks senisega võrreldes KSH kohustust detailplaneeringute osas. Lisaks ka
kehtivas õiguses sisalduvale kriteeriumile, et planeeringu alusel kavandatav
tegevus peab olema olulise keskkonnamõjuga, peab planeeringuga kavandatama kas üldplaneeringu
muutmist või viimane sootuks puuduma. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole
üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu mõjude hindamine vajalik olukorras,
kus üldplaneeringu KSH on olnud kvaliteetne ja laiapõhjaline (KÕKi hinnangul
võib aga probleem tekkida juhtudel, mil üldplaneeringu koostamiseks ei olegi
KSH-d läbi viidud).
Eksperte puudutavad
muudatused
Kõige olulisema muudatusena nõutaks eelnõu kohaselt keskkonnamõjusid
hindavatelt ekspertidelt vähemalt magistrikraadi või sellele vastava haridustaseme
omandamist. KMH ekspertide pädevuse määratlemiseks seni kasutusel olnud mõju-
ja tegevusvaldkondade asemel nähakse eelnõu kohaselt edaspidi ette vaid
mõjuvaldkondade kasutamist. Kaotatakse ka võimalus KMH litsentside peatamiseks
– eelnõu kohaselt on tulevikus ette nähtud vaid litsentside kehtetuks
tunnistamine (sellest võib loobuda juhul, kui rikkumine ei võinud mõjutada
otsuse langetamist). Juhul, kui litsentsi kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli
vale hinnangu andmine, ei ole isikul enam õigust litsentsi uuesti taotleda.
Praktikas tähendab see, et vastavad isikud ei saa enam mõjude hindamise
ekspertrühmi juhtida. Litsentsi kehtetuks tunnistamise korral peatub eksperdi
õigus mõjusid hinnata erinevalt praegusest koheselt, st vajadusel tuleb ta pooleliolevas
menetluses teise eksperdiga asendada.
Avalikkuse kaasamine ja
teavitamine
Võrreldes kehtiva õigusega kitsendataks eelnõuga avalikkuse kaasamist
keskkonnamõjude hindamise menetlusse. KMH või KSH programmi või aruande korduv
avalikustamine juhul, kui see leitakse otsustaja poolt olevat puudustega,
poleks eelnõu kohaselt pärast eksperdi poolt täienduste tegemist enam
kohustuslik. Samuti tuleks strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest
aktiivselt teavitada vaid konsultatsioonides osalenud asutusi ning välisriiki.
Planeerimismenetluse ja KSH
ühendamine
Eelnõuga nähakse ette ka põhjalikud muudatused planeerimisseaduses, mis
peaksid tagama planeerimismenetluse ja KSH menetluse ühendamise. Eelnõu
kohaselt tuleks üheskoos menetleda (sh asutustega kooskõlastada ja
avalikustada) planeeringu eskiislahendust ning KSH programmi ning hilisemas
etapis planeeringulahendust ning KSH aruannet. Olulise muudatusena tuleb
seetõttu avalikustada ka selliste detailplaneeringute eskiislahendus, mille
suhtes viiakse läbi KSH.
KÕKi kommentaarid
Esmapilgul tundub eelnõu sisu hinnates, et olemasoleva KMH ja KSH
järelevalve süsteemi ärakaotamisel ei pruugi KMH/KSH kvaliteet enam tagatud
olla, mis oleks aga otseses vastuolus KMH/KSH süsteemi muutmisele algselt püstitatud
eesmärgiga.
KÕKi hinnangul võivad otsustajad keskkonnamõju hindamise praktikas vahel
olla tõepoolest liigselt passiivses rollis, ent see on tingitud pigem KOV-de
vähesest haldussuutlikkusest kui KMH/KSH süsteemi probleemidest. Plaanitud
muudatuste tulemusena ei pruugi halduskoormus tervikuna väheneda, vaid see
liigub keskkonnaasutustelt kohalikele omavalitsustele, kusjuures viimastel on
looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise osas oluliselt väiksem kompetents.
Asjaomaste asutustega konsulteerimine on küll kasulik, ent nende seisukohad ei
ole siduvad, ning ilmselt ei jõua Keskkonnaamet teostada konsulteerimise käigus
kontrolli sedavõrd põhjalikult kui seda tehakse praegu KSH järelevalve raames.
2010.
a
kontseptsioonis pakuti järelevalve kaotamist kompenseerivate lahendustena välja
pistelise kontrolli teostamine KMH/KSH aruannete kvaliteedi osas ning kaaluti
ka KMH/KSH kompetentsikeskuse (mõju hindamise komisjoni) loomist. Eelnõusse ei
ole need kvaliteedi tagamise meetmed aga jõudnud.
Et eelnõu on praegu veel avalikustamisel, võib siiski loota, et selle sisu
arutelude käigus veel muutub – loodame selleks ka KÕKi poolt oma panuse anda.
Materjalid:
KeHJS muutmise seaduse eelnõu Eelnõude
Infosüsteemis
KMH/KSH
süsteemi muutmise materjalid KKM kodulehel
|
