Keskkonnaministeerium kavatseb leevendada raiereegleid
Veebruari lõpus avalikustas Keskkonnaministeerium
metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Tegemist on dokumendiga, mille
põhjal asutakse uute õigusloome reeglite järgi ette valmistama konkreetsemaid
seadusemuudatusi. Järgnevas uudises kirjeldame lähemalt, milliseid probleeme ja
milliste vahenditega metsandusvaldkonnas lahendada soovitakse.
Metsaseaduse ja
raiemahtude lähiminevik
Viimane kord muudeti kehtivat metsaseadust põhjalikumalt
2013. a lõpus. Sellal tehtud muudatused olid samuti eelkõige kantud soovist
metsaraieid hõlbustada ning metsa majandamist omanikele lihtsamaks muuta.
Põhimõttelisemad muudatused seisnesid lage- ja turberaielankide piiride suuruse
ülempiiride kaotamises ning nn elektroonilise metsateatise registreerimise
regulatsioonis. Viimane tähendab sisuliselt metsateatise automaatset
väljastamist väljaspool looduskaitseliste piirangutega alasid ja raie tegemise
eelduste täitmisel. Raiereeglite leevendamise aluseks oli kehtiv metsanduse
arengukava aastani 2020, mille kohaselt olid raiemahud eesmärgiks seatust
väiksemad.
Arengukava koostamisest saadik on raiemahud jõuliselt
kosunud. Kui veel 2009. a oli uuendusraiete mahuks ca 5,6 milj m3 ja raiete kogumahuks
7,3 milj m3, siis aastal 2014 olid mahud vastavalt 10,7 milj m3 ja 13,2 milj
m3. Seega on uuendusraiete maht viie aastaga pea kahekordistunud (raiete
kogumahu kasv on olnud vaid mõnevõrra aeglasem). Uuendusraiete maht 2014. aastal
ületas seejuures juba arengukavas seatud eesmärke (10,1 milj m3). Raiealade
pindala ületas samuti oluliselt arengukavas eesmärgiks seatut – plaanitud 34,5
tuhande ha asemel toimus uuendusraieid ca 51 tuhandel hektaril.
Raievanused ja
raieviisid
Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt on esimeseks
probleemiks see, et majandatavate metsade puhul on küpsusvanused, millest
alates raieid teha tohib, majanduslikust seisukohast liiga kõrged. Seetõttu
jääb omanikel saamata hulk tulu. Vanemad puistud sisaldavad rohkem haigustega
puid ning vanuse kasvades väheneb süsiniku sidumine. Teise probleemina tuuakse
välja, et mõned raieviisid on oma tingimustelt liiga sarnased. Piisavalt selge
pole ka püsimetsa mõiste tähendus.
Eelkirjeldatud probleeme soovitakse VTK kohaselt lahendada
turbe- ja valikraie tingimusi muutes ja kaotades teatud piirangud, mida
peetakse ministeeriumi poolt ebavajalikeks. Nt soovitakse kaotada aegjärkse
raie ajaline piirang, suurendada valikraiel raiuda lubatud häilude läbimõõtu
jms. Samuti muudetakse kuusemetsades kehtivaid raievanuseid uuendus- ja
valikraie puhul.
Vääriselupaikade
kaitse
VTK kohaselt on oluliseks probleemiks ka vääriselupaikade
(nn VEP) ebapiisav kaitse ja puudulik kaitse regulatsioon. VEPidele on seatud pindala
suuruse ülempiir, mistõttu on osad kaitset väärivad metsaalad hetkel kaitseta.
Samuti ei ole selgelt reguleeritud VEPide kaitse avalik-õiguslikele isikutele
kuuluvatel maadel (sh KOVidele kuuluvatel maadel).
Muudatustega soovitakse kaotada VEPide pindala suuruse
ülempiir – see tooks kaasa täiendava kaitse ca 776 ha suurusel alal. Samuti
seataks KOVidele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele sarnaselt
riigimetsa majandajatega kohustus kaitsta VEPe. Muuta soovitakse ka VEPide
kaitse aluseks olevate lepingute sõlmimise korda. Mh muutuks väikestes VEPides
(alla 0,5 ha) kaitse sisuliselt vabatahtlikuks ja maaomanikega enam lepinguid
ei sõlmitaks. Samuti ei oleks VEPide kaitseks lepingute sõlmimine suurematel
aladel riigile enam kohustuslik, vaid kaalutlusotsuseks.
Metsateatiste
menetlemisega seotud küsimused
Metsateatistega seoses soovitakse lahendada kaht probleemi.
Ühelt poolt on ministeeriumi hinnangul probleemiks see, et kehtiva korra järgi
võib metsateatise esitamine ühel kinnistul muuta võimatuks raie
naaberkinnistul. Põhjuseks on, et hetkel arvestatakse langi suurimat lubatud
pindala kinnistute ja omanike üleselt, ehk vaadatakse, kui suur oleks
erinevatel kinnistutel plaanitud raiete tagajärjel tekkiv lank looduses.
Teisalt peetakse probleemiks, et elektroonilist metsateatise
registreerimise süsteemi ei kasutata piisavalt. Selle põhjuseks on nõue, et
metsa inventeerimise andmed peavad enne teatise registreerimist ja automaatset
kinnitamist olema avalikus metsaregistris nähtavad vähemalt 30 päeva. Selle
nõude eesmärgiks on eelkõige naabrite jt raietest puudutatud isikute kaitse,
kes saavad teoreetiliselt selle aja jooksul naabriga suhelda ja paluda metsa
säilitamist.
VTKs toodud probleemide lahendamise viisina tehakse
ettepanek, et raielangi pindalapiirangute täitmist järgitaks tulevikus vaid ühe
isiku omandi piires. Metsateatiste elektrooniliselt registreerimist lubataks
VTK kohaselt aga kohe pärast inventeerimisandmete sisestamist. Seega saaks
raieõiguse sisuliselt kohe pärast inventeerimisandmete sisestamist. See peaks
motiveerima metsaomanikke seda mehhanismi rohkem kasutama ja vähendaks
halduskulusid.
Metsa inventeerimine
ja metsakorraldajate tunnistus
Veel nähakse VTK kohaselt probleemina seda, et metsa inventeerimisüksused
on liiga suured (üksuseks on katastriüksus, mis RMK puhul võib olla kuni paar
tuhat hektarit). See toob kaasa suured kulud metsa inventeerimiseks ja sellest
tulenevalt andmete aeglase uuendamise. Samuti ei anna kehtiv seadus õigust
võtta ebakorrektselt või suurte vigadega töötavatelt metsakorraldajatelt nende
tööks vajalikku tunnistust. See omakorda halvendab metsakorraldajate tehtava
töö kvaliteeti.
Probleemide lahendamiseks soovitakse lubada inventeerimist
väiksemate üksuste (eraldiste) kaupa, mis peaks andma ajakohasemad andmed.
Samuti tehakse ettepanek rikkumiste korral peatada või kehtetuks tunnistada metsakorraldajatele
väljastatud ja töö tegemiseks õigust andev tunnistus.
Muud kavandatud
muudatused
Lisaks eeltoodule soovitakse VTK kohaselt lahendada järgmiseid
ministeeriumi hinnangul esinevaid probleeme:
·
Metsakahjustuste likvideerimise protsess on
ülereguleeritud, menetluses on kattuvaid etappe ja liigset bürokraatiat;
·
Metsaregistri pidamise eesmärk ei vasta
tegelikkusele;
·
Erametsanduse toetuste menetlemise protsess on
kulukas, samuti ei ole tänane toetuste andmise kord täielikult ühtlustatud
Euroopa Liidu metsandusmeetmetes sätestatuga.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt on muudatuste ühisnimetajaks metsa majandamise
lihtsustamine senisest veelgi suuremal määral. Sellele on suunatud nii
raievanuseid, metsateatiste menetlemist kui metsa inventeerimist puudutavad
kavandatavad muudatused. KÕKi hinnangul on seejuures aga küsitav kavandatavate
muudatuste vajalikkus ning mõistlikkus. Äsja avaldatud andmed üle-eelmise aasta
raiemahtude kohta näitavad, et metsaraied on juba saavutanud metsanduse
arengukavas ette nähtud raiemahud. Täiendavad leevendused toovad suure
tõenäosusega kaasa raiemahtude kasvu jätkumise või kiirenemise, mis seab
tõsisesse ohtu metsanduse jätkusuutlikkuse (raiemahud ületavad juurdekasvu, st
metsaalad ning puidumass hakkavad vähenema). Viimane ei oleks hea ei kliimale
ega ka elurikkusele. Arvestades, et meie põhjamaises kliimas avaldavad
igasugused muudatused metsanduspoliitikas mõjusid aastakümnete kaugusesse
tulevikku, tuleks juhinduda põhimõttest „üheksa korda mõõda, üks kord raiu“.
|
