Riigikogu asub arutama
KeHJS muudatusi
Riigikogus on arutusel seaduseeelnõu keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmiseks. Muudatused on vajalikud
EL KMH direktiivi muudatuste (2014/52/EL) siseriiklikusse õigusesse üle võtmiseks. Uue
direktiiviga on täiendatud KMH menetlusnõudeid ja eelhindamist eesmärgiga
parandada KMH menetluse kvaliteeti, direktiivi sisu käsitlesime 2014. a
uudiskirja uudises.
Menetlusnõuete muudatused
Mitmete eelnõuga tehtavate täienduste eesmärk on selgitada KMH
menetluskorda. Näiteks loetletaks KeHJS-i tekstis üles KMH menetluse etapid,
mis annavad avalikkusele kiire ülevaate KMH tervikprotsessist.
Sisulisemaks ja olulisemaks muudatuseks on KMH aruande avaliku
väljapaneku miinimumperioodi pikendamine 21 päevalt 30 päevale, mis annab
menetlusosalistele ja avalikkusele rohkem aega dokumentidega tutvumiseks ja
seisukohtade esitamiseks. Lisataks ka selgesõnaline nõue tuua KMH aruande
avalikustamise teates välja kodulehe aadress, kus KMH-ga seotud dokumendid on elektrooniliselt
kättesaadavad.
Peale seaduse muudatusi jääks edasi kehtima senine põhimõte, et
eelhindamise tegemiseks saab tegevusloa menetlustähtaeg pikendada maksimaalselt
30 päeva võrra. Samas lisanduks põhimõte, et eelhindamise korral tuleb KMH algatamise
või algatamata jätmise otsus teha hiljemalt 90. päeval kogu teabe saamisest.
Varasemalt võis KMH algatamata jätmisest teavitada ka alles tegevusloa
andmisel.
KMH roll otsusetegemisel
KMH rolli otsusetegemisel soovitakse suurendada mitmete muudatustega. Tegevuslubade
väljaandmisel peavad otsustajad edaspidi hakkama hindama KMH aruande asja- ja
ajakohasust. Selle muudatuse eesmärk on välistada olukordi, kus tegevusloa
taotlus väljastatakse alles aastaid pärast KMH aruande koostamist, samas
keskkonnaseisund ja survetegurid võivad olla vahepealse aja jooksul muutunud.
Edaspidi peab otsustaja iga kord kaaluma, kas varem koostatud aruanne on
asjakohane ja otsustajal on õigus nõuda arendajalt täiendavat
eksperdihinnangut. Täiendavalt on otsustajate jaoks edaspidi kohustuslik kanda tegevusloa tingimustesse sisse KMH
käigus ette nähtud keskkonnameetmed.
Eelnõu muudatuste kohaselt sätestataks KeHJSis ka nõue teavitada
menetlusosalisi mõju hindamise objektiks olnud tegevusloa andmisest või selle
andmisest keeldumise otsuse kohta. Senini olid vastavad nõuded eriseadustes (nt
jäätme- või maapõueseaduses). Eelnõus toodud teavitamise nõue oleks sisult
laiaulatuslikum, mh peaks olema kättesaadavaks tehtud KMH sisukokkuvõte,
keskkonnameetmete kirjeldus, otsuse aluseks olevad kaalutlused jms.
KMH erandkorras algatamata
jätmine
Eelnõuga nähtaks ette võimalus jätta KMH erandkorras algatamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on
riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. KMH menetlusest
loobumist tuleks aga igakordselt kaaluda.
KÕKi hinnangul on direktiivi mõjul seadusesse viidavad muudatused
vajalikud ja positiivsed, eriti mis puudutab avalikustamise tähtaegade
pikendamist ning KMH algatamata jätmisest varasemat teavitamist. Samas on KMH
regulatsioonis ka muid aspekte, mis vajaks arendamist (eelkõige aruande
kvaliteedi tagamine läbi järelhindamiste, ekspertide sõltumatuse ja vastutuse suurendamise);
loodetavasti kavatseb ministeerium nende küsimustega tulevikus jätkata.
Edasised sammud
Seaduse muudatused peaks eelnõu
kohaselt jõustuma hiljemalt mais, kuna ELi direktiivi ülevõtmise tähtaeg EL
liikmesriikidele on 2017. aasta 16.
mai.
Eelnõu
materjalid Riigikogu veebilehel
|
