Valitsus asub arutama jäätmeseaduse kodifitseeritud versiooni
Keskkonnaministeerium esitas juuni alguses Vabariigi
Valitsusele jäätmeseaduse uue versiooni eelnõu. Uut jäätmeseadust on koostatud
juba pikka aega – esmakordselt saadeti selle eelnõu teistele ministeeriumitele
tutvumiseks juba 2015. a septembris. Uue seaduse kehtestamine viiks
jäätmevaldkonna reeglid kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega ning eelnõu
koostajate hinnangul oleks uus õigusakt süsteemsem ja adressaatidele
arusaadavam. Eelnõuga kaasneksid olulised muudatused eelkõige jäätmeloa
taotlusprotsessis ja kehtivusajas ning riigi jäätmekava sisus, samuti
loodetakse populariseerida jäätmete sorteerimist elanikkonna seas. Järgnevalt
anname täpsema ülevaate olulisematest kavandatud muudatustest.
Jäätmelube puudutavad
muudatused
Jäätmelubade taotlusprotsessi lühendamiseks loobutaks
ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast, mis praegu enne jäätmeloa
taotlemist ettevõtjal olemas olema peab. See võimaldaks hetkel üle 6 kuu kestva
menetluse aega oluliselt lühendada. Ohtlike jäätmete käitlemise nõuded
planeeritava muudatusega ei leeveneks, sest senised ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi väljaandmise nõuded (nagu nt pädevusdokumendi esitamise nõue) tuleks
täita jäätmeloa taotlemise raames.
Jäätmeluba muutuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
loogikast lähtuvalt reeglina tähtajatuks (hetkel antakse välja kuni viieks
aastaks). Edaspidi toimuks selliste lubade ülevaatamine vastavalt vajadusele.
Erandjuhul võib loa anda jätkuvalt ka tähtajaliselt, mh kui see on
keskkonnakaitseliselt põhjendatud.
Riigi jäätmekava
täiendamine
Üleriigilise jäätmekava sisu täieneks võrreldes kehtiva
kavaga kahe uue teemaga:
Kavas hakataks käsitlema mereprügiga seotud
probleeme ja lahendusi; Jäätmekavas antaks ülevaade riigi
territooriumile toodavate ja sealt välja veetavate jäätmete kohta (sh hinnataks
riikidevahelist jäätmevoogude arengut).
Muudatused on vajalikud jäätmete raamdirektiiviga kooskõla
saavutamiseks. Samas aitab riikidevahelistest jäätmevoogudest ülevaate saamine
jäätmekäitlust paremini planeerida.
Jäätmete sorteerimise
populariseerimine
Jäätmete sorteerimise populariseerimiseks ja nende
taaskasutamise arendamiseks näeb eelnõu ette järgmised konkreetsed sammud:
jäätmete liigiti kogumine oleks edaspidi
kohustuslik ka avalikel üritustel ja kogunemistel; väheneks liigiti sorteeritud jäätmete veoteenuse
hind tarbijatele. Võrreldes segaolmejäätmetega peaks tulevikus liigiti
sorteeritud jäätmete äravedu mahu järgi arvestatuna olme vähemalt 50% odavam (vanapaberi-
ja kartongijäätmete jäätmeveo tasu peab olema veelgi madalam, see võib olla
kuni 20% segaolmejäätmete äraveo hinnast). Lisaks esitataks edaspidi jäätmekäitluse
teenuse arvel segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi; Edaspidi oleks kõik pakendikogumise mahutid
üleriigiliselt ühesuguse väljanägemisega. Paberi ja kartongipakendi mahuti peaksid
olema sinised, klaaspakendi mahutid rohelised ning segapakendi mahutid kollased.
Muudatus peaks lihtsustama kogumismahutite kasutamist.
Plaanitavad muudatused peaksid eelkõige motiveerima inimesi jäätmeid
liigiti koguma ning erinevate mõjutusviiside kaudu kaasa aitama jäätmete
sortimise harjumuseks muutmisel. Muudatused peaksid eelnõukohaselt innustama ka
kohalikke omavalitsusi tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise
arendamisega.
Kokkuvõte
Planeeritavad sisulised muudatused on ühelt poolt suunatud
ametiasutuste haldus- ja töökoormuse ning kulude vähendamisele, teiselt poolt
aga üritavad mõjutada elanikkonda senisest enam jäätmeid sortima, et hõlbustada
jäätmete taaskasutust. Mõlemad eesmärgid on iseenesest kiiduväärt. See, kas
Eesti elanikud hakkavad oma jäätmeid rohkem sorteerima sõltub lõppastmes aga
sellest, kuivõrd suureks kujuneb segaolmejäätmete ja sorteeritud jäätmete
hinnavahe. Arvestades, et tänasel päeval on olmejäätmeteenuse tasud vägagi
madalad (vt selles osas ka hiljutist
Riigikontrolli aruannet), ei pruugi jäätmete sorteerimine majanduslikel
kaalutlustel lähiajal suurt hoogu sisse saada.
Eelnõu pole veel Valitsuses arutamisele tulnud, mistõttu
jõuab see Riigikokku arutamisele kõige varem sügise alguses.
Materjalid
eelnõude infosüsteemis
|
