Uus määrus piiraks olulisel määral keskmiste põletusseadmete õhuheidet
Septembri alguses avalikustas Keskkonnaministeerium eelnõu,
mille eesmärgiks on piirata nn keskmiste põletusseadmete (soojusvõimsusega 1-50
MW) õhuheidet. Määruse eelnõu ajendiks on EL vastavasisuline direktiiv (nr 2015/2193,
nn keskmiste põletusseadmete direktiiv), mis võeti vastu juba 2015. a
novembris. Määrus mõjutab jõustumisel ligikaudu 1000 põletusseadet üle kogu
Eesti, nõudes küll olulisi investeeringuid, ent vähendades ka oluliselt
õhuheidet. Kuidas täpsemalt, tutvustame alljärgnevas uudisloos.
Ülevõetava direktiivi
peamised nõuded
EL keskmiste põletusseadmete direktiivi kohaselt on toasooja
tootmiseks ning tööstuslikel eesmärkidel kasutatavate põletusseadmete
käitajatel kolm peamist kohustust. Esiteks peab neil tegutsemiseks olema luba,
teiseks tuleb neil järgida heite piirväärtusi ning kolmandaks teostada seiret.
Esimese nõude täitmisega pole Eestis probleeme juba täna,
kuna alates 1 MW soojusvõimsusest on põletusseadmetele välisõhu saasteluba
kohustuslik. Küll oleks aga uuteks nõuded põletusseadmete õhuheite saasteainete
sisaldusele ning seirenõuded.
Heite piirväärtused
Määrusega kehtestatavad heite piirväärtused erineks sõltuvalt
sellest, kas tegemist on juba olemasoleva või alles uue, rajatava
põletusseadmega. Loogiliselt on rangemad nõuded kehtestatud uutele
põletusseadmetele. „Uueks“ määruse tähenduses loetaks põletusseadet, millele on
antud luba pärast 19.12.2017 või millele on küll varem luba väljastatud, ent
mis võetakse kasutusele alles pärast 20.12.2018. a.
Olemasolevate põletusseadmete õhuheite piirväärtused on
esitatud määruse eelnõu lisas 1. Piirväärtused on seatud vääveldioksiidi (SO2),
lämmastikoksiidide (NOx) ning tahkete osakeste suhtes. Täpne piirväärtus sõltub
põletusseadme võimsusest (alla või üle 5 MW), kasutatavast kütusest ning
tüübist (mootoritele ja gaasiturbiinidele on seatud eraldi väärtused).
Suuremate põletusseadmete puhul on rangemad eelkõige tahkete osakeste (tahma)
normid – nt vedelkütuseid kasutavate põletusseadmete korral vastavalt 30 ja 50
g/m3 kohta.
Mõningatel seadmetel on normeeritud vaid teatud saasteainete
heidet, nt maagaasil töötavate põletusseadmete puhul vaid lämmastikoksiidide
heidet. Erandid kehtivad ka vaid ajutiselt (kuni 500, teatud juhtudel kuni 1000
tundi aastas) kasutatavate põletusseadmete suhtes. Selliste põletusseadmete
puhul nõutakse vaid tahkete osakeste piirnormi järgimist tahke kütuse
kasutamisel.
Uute põletusseadmete õhuheite piirväärtused on esitatud
määruse eelnõu lisas 1. Need on valdavalt rangemad ning seejuures ei eristata
põletusseadmeid vastavalt nende võimsusele (v-a mõned erandid). Ka uute
põletusseadmete puhul oleks piirväärtuste järgimisest vabastatud vaid ajutiselt
(kuni 500 tundi) töötavad põletusseadmed, v-a tahkeid kütuseid kasutavad
põletusseadmed, mille suhtes on seatud tahkete osakeste piirnorm.
Heiteseire
Uus määrus seaks ka konkreetsed nõuded saasteainete seirele.
Käitajad peaks seirama nende ainete heidet, mille osas on nende suhtes
kehtestatud heite piirnormid ja lisaks süsinikoksiidi (CO) sisaldust. Seire
sagedus oleks väiksema võimsusega (1-20 MW) käitistele kord kolme aasta tagant
ning suurema võimsusega (üle 20 MW) käitistele kord aastas. Keskkonnaamet võiks
nõuda ka pidevseiret, kui see on vajalik õhukvaliteedi märgatava halvenemise
ärahoidmiseks.
Mõõtmised tuleks teha akrediteeritud labori poolt ajal, mil
põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tüüpoludele vastava ühtlase
koormusega.
Määruse rakendumine
ja mõjud
Määrust rakendataks eelnõu kohaselt järk-järgult.
Üldreeglina kohalduks heite piirväärtused olemasolevatele üle 5 MW võimsusega
põletusseadmetele alates 1.01.2025. a. Väiksema võimsusega seadmete puhul
tuleks piirväärtusi järgida alates 1.01.2030. a. Nende reeglite kõrval kehtiks
aga rida erisusi, nt peamiselt kaugkütteks kasutavate põletusseadmete suhtes.
Uutele põletusseadmetele kohaldataks heite piirväärtusi aga juba alates
20.12.2018. a.
Määruse koostajate andmetel on Eestis kokku 1100 keskmise
võimsusega põletusseadet, millest ca 80% jääb võimsusvahemikku 1-5 MW.
Ligikaudu pooltes sellistes põletusseadmetes kasutatakse kütusena maagaasi,
veerandis vedelkütuseid ja umbes sama paljudes seadmetes tahket biomassi.
Rasket kütteõli, muid gaas- ja tahkekütuseid kasutatakse vaid vähestes seadetes
(kokku ca 5%).
Lähtudes õhusaastelubade aluseks olevatest arvutustest, võib
heite piirväärtuste järgimisega probleeme olla 40-l maagaasi kasutaval
olemasoleval põletusseadmel (NOx osas). Samuti võib piirväärtuste ületamist
esineda peaaegu kõigil olemasolevatel tahket biomassi ja vedelkütust
kasutavatel põletusseadmetel tahkete osakeste osas (kokku 449 seadmel). Tegelik
normidele mittevastavate seadmete arv võib olla väiksem, kuna arvutused
lähtuvad halvimast võimalikust olukorrast. Siiski tuleb normidele
mittevastavate põletusseadmete käitajatel ette võtta investeeringud kas
puhastusseadmetesse või hakata aegsasti mõtlema uute seadmete soetamise peale.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võib kaugküttesektoris tahkeid
kütuseid kasutavate katlamajade osas vajalike investeeringute suuruseks olla ca
13,5 miljonit eurot. Suuremad tahkekütust kasutavad põletusseadmed (võimsusega
üle 5 MW) tööstuses (kokku 18), mis peaksid norme järgima juba 2025. aastast
vajavad samuti suuri investeeringuid – elektrifiltrite korral kokku ca 4-5
miljonit eurot. Samas on EL arvutanud, et uue direktiivi rakendamisel väheneks
kogu EL-s võrreldes 2010. aastaga SO2 heide 90%, NOx heide 79% ja tahkete
osakeste heide 95%. Seega on ka keskkonna seisukohalt tegu oluliste
investeeringutega.
Eelnõu
materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Keskkonnaministeeriumi
pressiteade
|
