Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

EL institutsioonid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele uue kliimapaketi osas

EL kavatseb aastaks 2030 vähendada oma süsinikuheidet võrreldes 1990. aasta tasemega 40% võrra. Selleks tuleb võtta kasutusele meetmed heitgaaside vähendamiseks nii nn heitkoguste kauplemissüsteemi (EU ETS) kuuluvates tööstus- ja energeetikasektoris kui ka kauplemissüsteemi välistes sektorites sh transpordi-, jäätmekäitlus-, põllumajandus-, samuti maakasutus- ja metsandussektoris. Eesti EL Nõukogu eesistumise lõpuks möödunud aasta detsembris jõuti esialgsele kokkuleppele kõigi EL järgmise kümne aasta kliimapoliitika põhidokumentide osas. Olulisemad neist on maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlev nn LULUCF määrus, seda täiendav kohustuste jagamise määrus ning hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused.

LULUCF määrus

Euroopa Parlament ja EL liikmesriigid jõudsid detsembri keskpaigas esialgsele kokkuleppele uue maakasutuse ja metsanduse kliimamõjusid reguleeriva nn LULUCF määruse osas. Maakasutuse ja metsanduse reeglid hõlmavad maapinna, puude ja taimede, biomassi ja metsamaterjali kasutamist ning on olulisel kohal EL kliimapoliitikas. Tegemist on sektoriga, mis ühelt poolt toodab kasvuhoonegaase ja teiselt poolt eemaldab atmosfäärist süsihappegaasi. EL metsad seovad igal aastal ligikaudu 10% EL kasvuhoonegaaside heitest.

Uue LULUCF määrusega kehtestatakse reeglid, mille kohaselt liikmesriigid peavad tagama tasakaalu tekkinud CO2 ning metsade, põldude, rohumaade ja märgalade poolt ära kasutatud CO2 vahel. Kokkulepitud meetmed sisaldavad ka võimalust kasutada hiljem n-ö krediidina seda CO2 kogust, mille võrra esimesel viiel aastal (2021-2025) seotakse süsihappegaasi rohkem, kui seda tekitatakse. Liikmesriigid saavad osa krediidist kasutada ka oma kohustuste jagamise määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Kohustuste jagamise määrus

Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu saavutasid 21. detsembril esialgse kokkuleppe nn kohustuste jagamise määruse osas, mis moodustab koos LULUCF määrusega teise olulise EL kliimapoliitika nurgakivi. Kohustuste jagamise määrusega seatakse igale liikmesriigile konkreetsed eesmärgid heitgaaside vähendamiseks nendes sektorites, mis ei ole osa heidete kauplemissüsteemist (nn EU ETS), s.o transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Kauplemissüsteemi välised sektorid peavad aastaks 2030 heitgaase võrreldes 2005. aasta tasemega 30% võrra vähendama. Konkreetsele liikmesriigile seatavate aastaste eesmärkide arvutamisel võetakse aluseks SKP elaniku kohta, st rikkamad riigid peavad rohkem pingutama. Eestil tuleb 2030. aastaks vähendada heitkoguseid nt 13% võrra.

Lisaks plaanitakse luua 105 miljoni CO2 tonni suurune „reserv“, mis peaks aitama neid riike, kellel on raskusi seatud eesmärkide saavutamisel. Reservi saab samas kasutada vaid juhul, kui EL tervikuna 30% heite vähendamise eesmärgi saavutab.

Hoonete energiatõhusus

Enne Eesti eesistumise aja lõppu jõudsid EL liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokkuleppele ka uutes reeglites, mis suurendavad energiatõhusust ja energiasäästu ehitussektoris. Tegemist on nn hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustega, mis on osa Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal esitatud ettepanekute paketist „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (nn puhta energia pakett). Ehitussektor on EL suurim energia tarbija, neelates 40% kogu energiast. Seejuures on ligikaudu 75% hoonetest energiakulu poolest ebatõhusad. Esialgse kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama siseriiklikud pikaajalised renoveerimisstrateegiad, mis aitavad 2050. aastaks muuta hooned n-ö süsinikuneutraalseteks ja suurendada hoonete energiatõhusust. Lisaks toetavad muudatused elektriautode kasutamist ja nende kohaselt peab uutesse või põhjaliku renoveerimise läbivatesse enam kui 10 parkimiskohaga elumajadesse paigaldama juhtmestiku, mis võimaldab hiljem luua elektriautode laadimispunktid.

Olgugi et Eesti saavutas eesistumise aja lõpuks esialgsed kokkulepped LULUCF määruse, nn kohustuste jagamise määruse ja heitgaaside kauplemissüsteemi osas, mis tähendab, et EL 2030 kliimapoliitika õiguslik raamistik on nüüd paigas, on Eesti tegevus eesistujariigina saanud ka kriitikat. Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul jõuti mitmete tulemusteni kliima- ja energiaalastes eesmärkides (sh Pariisi kliimakokkuleppe nõuetes) järeleandmiste tegemise teel, mistõttu annavad saavutatud esialgsed kokkulepped vaid osalist lootust tugevama õigusliku raamistiku loomiseks.



Keskkonnaministeeriumi uudis LULUCF määruse kokkulepete kohta

Keskkonnaministeeriumi uudis kliimapoliitika põhimõtetes kokkulepete saavutamise kohta

Euroopa Komisjoni seisukoht LULUCF määruse kohta tehtud kokkulepete osas

Euroopa Parlamendi pressiteade LULUCF määruse esialgse kokkuleppe osas

Euroopa Komisjoni seisukoht seoses kokkulepetega kohustuste jagamise määruse ja LULUCF määruse osas

Hoonete energiatõhususe direktiiv

Euroopa Komisjoni pressiteade seoses hoonete energiatõhususe kokkuleppega

Euroopa Keskkonnabüroo pressiteade (hinnang Eesti eestistumisele)