Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Kaasamise edulood sünnivad, kui täidetud on kolm tingimust - teravad käärid, vilgas rätsep ja hea riie

Rein Kalle ja Martin Nurme, Keskkonnaamet 

Eesti ehitab. Kõrguvad kraanad ja betooni alla kaob mullakamar. Kuidagi närune tundub tänapäeval argument “materjali on vaja, mida siin arutada”. On küll arutada, sest isegi kui vaja, saab rahulikumalt, vähem ja inimlikumalt. Pärnumaal asuva karjääri avamiseks lasi kaevandaja asfalteerida tolmuse kruusatee, koostöös vallaga puuriti kahele majapidamisele uued kaevud, kohalik elanik sai karjääris tööd ja lähiümbruse elanikud oma tarbeks tasuta killustikku. Samas iga väiksem veetaseme muutus kaevus kuival suvel ei tekita indu ka kohe kaebekirja esitama. Karjäär ja küla elavad vastastikku üksteist aktsepteerides.

Kõik näited ei ole nii roosilised. Isegi kui seaduse nõuded on täht-tähelt täidetud, paistavad inimesed pettunud olevat. Miks? Sest inimesel on oma väike unistus, õunaaed, liivakast, võrkkiik, kuid kodurahu seadus ei reguleeri. Siiski tahab ta, et teda informeeritaks, kuulataks ja arvestataks. Kui seda ei tehta, tekib hirm.

 

Kaasamine kui rätsepatöö

Keskkonnaametis oleme rahul sellega, et oleme karjääride korrastamisele andnud uue hoo ja nende taastamisel arvestatakse kohalike soovidega. Nii muutuvad karjäärid kaevandamise lõppedes veekoguks, metsamaaks, aga ka seikluspargiks ja puhkealaks. Heaks näiteks on Rapla maakonnas asuv endine Seli kruusakarjäär, mis discgolfi raja, ujumiskoha, võrkpalliplatsi ja treeninglinnakuga, samuti talviste suusaradadega pakub häid tingimusi vaba aja veetmiseks.

Aga siiski - enne korrastamist on karta müra, tolmu ja maavõnkeid. Keskkonnaamet määrab, kas ja mis tingimustel on arendajal võimalik töid teha. Meile küll heidetakse mõnikord ette, et eelistame kaevandajat. Nimi “kaevandamisluba” juba viitab sellele, et jagatakse vaid õigusi. Siiski - alati on loal lisaks õigustele ka kohustused ning nende määramisel kaasatakse kohalikke. Hea kaasamine ei ole vaid pelk seaduse täitmine, vaid pigem rätsepatöö. Eduloo jaoks on vaja nii teravaid kääre, vilgast rätseppa kui ka head riiet.

Üksainus luba, nutikas spetsialist ja läbimõeldud planeeringud. Hetkel määratakse maa-ala ja maavarad, mida võtta võib, kaevandamisloas. Vee erikasutusloas aga see, kuidas kaevanduse heitvett puhastada. Õhusaasteloa andmisel tuleb aga rehkendada, kas saastetasemed ikka normi saab. Kui käideltakse jäätmeid, annab Keskkonnaamet välja ka jäätmeloa. Kõigil neil lubadel on erinev menetlusviis ja reeglid. Seetõttu vahetame kaevandamisloa peatselt välja keskkonnaloa vastu. See tähendab, et keskkonnakaitsenõuded on edaspidi kirjas ühesainsas loas ja need saavad sinna ühe menetlusega. Selle tulemusena tekib inimestel karjääri keskkonnamõjust terviklik ettekujutus. Üleskerkinud küsimused tuleb lahendada kohe, mitte lükates neid järgmisse menetlusse. Uus keskkonnaluba on teravad käärid.

Keskkonnaameti spetsialistidel on väga head erialateadmised, kuid kaasamist kooliprogrammis ei ole. Võib mõelda, et mis seal keerulist, seaduses on ju kõik kirjas. Praktika aga näitab, et edulugudeks kujunevate juhtumite juures tegutseb kaasaja, kes on hea psühholoog, läbirääkija ja lepitaja. Nii olemegi esmakordselt lisanud Keskkonnaameti koolitusprogrammi avalikkuse kaasamise mooduli. Nutikas keskkonnaspetsialist on vilgas rätsep.

Kui riie on vilets, ei tee sellest head ülikonda ka teravate kääridega vilgas rätsep. Igale poole ei pea auku kaevama, igale õuele midagi ehitama ja igal teel kallurid veerema. Kaasamine annab tulemuse maalapil, kus kaevandamine on lisaks seadusele ka terve mõistusega kooskõlas. Kui tegevus külale ikka päris külje alla tikub, ei paranda olukorda mistahes kaasamine. Läbimõeldud planeeringud ja pidavad kokkulepped on hea riie.

Kui need kolm asja kokku panna, siis on see Keskkonnaameti jaoks päris hea strateegia, et edulugude arv kasvaks ja rohkem inimesi õnnelikuks jääks.


Rein Kalle on Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja ning Martin Nurme on maapõuebüroo juhataja


Samal teemal:

Maie Kiisel: Uued tuuled osalusprotsesside mõtestamisel

Keskkonnaotsuste tegemisel osaleb suhteliselt väike osa elanikkonnast

Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud osalusjuhised