Euroopa
Komisjon avalikustas uuendatud keskkonnapoliitika rakendamise ülevaate
Euroopa Komisjon avaldas aprillis teise aruande
keskkonnapoliitika rakendamise kohta EL riikides. Esimene aruanne valmis 2017.
aastal. Tegemist on osaga 2016. aastal käivitatud algatusest, mille eesmärk on
parandada ringmajandust, loodust ja elurikkust, õhukvaliteeti ning
veekvaliteeti ja -majandamist käsitlevate ELi poliitikameetmete ja eeskirjade
rakendamist. Aruannete koostamisel tuvastatakse rakendamispuudusi ja otsitakse
neile liikmesriikidega lahendusi, et toetada EL keskkonnaalaste eesmärkide
täitmist. Järgnevalt anname ülevaate olulistest järeldustest nii kogu EL kui
Eesti kohta.
EL keskkonnapoliitika
rakendamise aruande sisu
Avalikustatud aruanne annab ülevaate keskkonnapoliitika
ja -eeskirjade rakendamise olukorrast igas ELi liikmesriigis ning toob välja
rakendamisel esinevate puuduste põhjused. Ülevaade on mõeldud abistamaks
liikmesriikide poliitikakujundajaid, tõstes esile küsimused, millele peaks
tähelepanu pöörama. Kui liikmesriigid probleeme ei kõrvalda, võib Euroopa
Komisjon edasi võtta juba konkreetsemaid meetmeid – algatada rikkumismenetluse
ning viimase asjana pöörduda Euroopa Kohtu poole.
Lisaks riigipõhistele aruannetele on koostatud
ka teatis, mis sisaldab järeldusi, ühiseid suundumusi EL tasandil ning igale
liikmesriigile soovitusi olukorra parandamise ja esmatähtsate meetmete kohta.
Olulisemad
järeldused kogu EL kohta
Ülevaate kohaselt on 18-s liikmesriigis
endiselt probleeme õhukvaliteediga, eelkõige lämmastikoksiidide (NOx) heitega. 15
liikmesriiki peavad vähendama peenosakeste (PM2,5 ja PM10) heitkoguseid.
Jätkuvalt on kõigis liikmesriikides, vaatamata selgemale ringmajanduse poliitraamistikule,
suur probleem jäätmetekke vältimine. Vaid 9 riiki on suutnud jäätmekäitluse
valdkonnas kinni pidada ettenähtud ajakavast ja 5 on juba eesmärkideni jõudnud,
14 riigi puhul on aga kaheldav, kas 2020. aastaks seatud olmejäätmete
ringlussevõtu eesmärgid ka saavutatakse.
Looduse ja elurikkuse kaitseks on nii maismaal
kui merel pidevalt Natura 2000 võrgustikku laiendatud ning bioloogilise
mitmekesisuse konventsioonis seatud eesmärk, et kaitsealad hõlmavad aastaks
2020 10% ranniku- ja merealadest, on juba täidetud. Siiski on enamike liikmesriikide
puhul vajalik, et nad viiksid Natura 2000 võrgustiku moodustamise lõpule ja parandaks
selle haldamist.
Suuri edusamme on liikmesriigid teinud 2020.
aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tõenäoliselt saavad need
täidetud. Vaatamata sellele on tarvis, et nii liikmesriikides kui ka EL
tasandil veelgi rohkem pingutataks Pariisi kokkuleppe raames võetud
rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ka pärast 2020. aastat.
Kõik liikmesriigid on võtnud kasutusele keskkonnapoliitika
rakendamise läbivaatamise käigus 2017. aastal loodud vastastikuse koostöö
programmi, mis lihtsustab liikmesriikide keskkonnaasutuste vahel eksperditeadmiste
vahetamist ja üksteise kogemustest õppimist. Kõik liikmesriigid on programmi
käivitamisest alates osalenud vähemalt ühel ringmajandust, õhukvaliteeti,
puidumäärust, loodust ja elurikkust ning veekvaliteeti käsitleval üritusel.
Olulised
tähelepanekud Eesti kohta
Eesti puhul tuuakse peamiste edusammudena
välja, et tänu riiklikule jäätmekavale aastateks 2014-2020 ja ringmajanduse
tegevuskava koostama asumisele (see plaanitakse vastu võtta 2020. aastal) on
hakatud saavutama teatud edu jäätmete alal. Eesti eelarvetulu keskkonnatasudest
jt sellelaadsetest maksudest on jätkuvalt üks ELi suurimaid. Hea praktika näidetena
nimetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt keskkonnaalaste investeeringute
võimaldamist, Keskkonnaministeeriumi korraldatavat sidusrühmi ja üldsust kaasavat
iga-aastast partnerlusüritust ning Natura-võrgustiku rahastamise kava (nn PAF)
kõrget kvaliteeti.
Seevastu peamiste proovikividena on toodud ressursitõhusus
ja ressursside tootlikkus, ökoinnovatsioon ning jäätmekäitlus. Ressursside
tootlikkuse poolest (kui suurt majanduslikku väärtust luuakse kasutatud
ressursside ühiku kohta) on Eesti tulemused jätkuvalt ELi halvimad, arenguruumi
nähakse ka väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) ressursitõhususe
suurendamisel. Jäätmete valdkonnas on oht, et Eesti ei täida 2020. aastaks
seatud olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki (50%), ühtlasi ei ole mingeid
edusamme tehtud liigse mehaanilis-bioloogilise töötluse ja põletamisvõimsuse
kõrvaldamisel.
Eesti oli 2018. aastal Euroopa
ökoinnovatsiooni tulemustabelis 17. kohal, arengusuundumuste poolest aga tagant
kolmandal kohal, langedes 3,2% võrreldes 2010. aasta näitajaga; ökoinnovatsiooni
koondnäitaja oli Eestil 60, mis on vaid 40% EL keskmisest. Probleemne on ka see, et Eestil
ei ole keskkonnahoidlike riigihangete riiklikku tegevuskava (kuid seda teemat
kavatsetakse käsitleda ringmajanduse tegevuskava raames).
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Eesti aruanne
|
