Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus August 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Kohus: keskkonnamõju hindamine võib olla kohustuslik ka käitise tegevusaja pikendamisel

Euroopa Kohus selgitas oma 29. juulil otsuses kohtuasjas C‑411/17, kuidas tõlgendada piiriülese mõjude hindamise Espoo konventsiooni, Arhusi konventsiooni, EL loodus direktiivi, linnudirektiivi ja keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi seoses õigusaktiga, millega Belgia Kuningriik pikendas oma territooriumil asuvate tuumaelektrijaamade kasutusaega. Euroopa Kohus leidis, et ka tuumajaama eluea pikendamine on tegevuseks, mille keskkonnamõjusid tuleb nõuetekohaselt hinnata. Seega oli Belgia otsus jätta tuumajaamade eluea pikendamisel mõjud hindamata, EL õigusega vastuolus.


Vaidluse taust

2003. aastal võeti Belgias vastu seadus, millega keelati uute tuumaelektrijaamade ehitamine ja käikulaskmine. Samuti nähti ette, et individuaalsed käitusload ja tööstusliku elektritootmise load kaotavad kehtivuse 40 aasta möödumisel konkreetse tuumaelektrijaama käikulaskmisest. Siiski jäeti seadusega võimalus seda ajakava muuta, kui riigi elektrivarustuskindlus on ohus.

2013. aastal vastuvõetud seadusega lükati ühes tuumaelektrijaamas (Tihange 1) tööstusliku elektritootmise lõpetamise kuupäeva kümne aasta võrra edasi ning kasutati 2003. aasta seaduses kuningale ettenähtud võimalust muuta tuumaenergiast loobumise ajakava. Aasta hiljem otsustas valitsus veel kahe tuumaelektrijaama (Doel 1 ja Doel 2) elektritootmise aega pikendada kümne aasta võrra. 2015. aastal muudeti taas tuumaenergiast loobumise ajakava ja lükati Doel 1 ja Doel 2 tuumaelektrijaamade tööstusliku elektritootmise lõpetamise kümne aasta võrra edasi ning nähti ette nende tuumajaamade deaktiveerimine aastal 2025. Tähtaegade edasilükkamise tõttu sõlmis kahe asjaomase tuumajaama omanik Belgia riigiga lepingu 700 miljoni euro ulatuses uuendusinvesteeringute kava elluviimiseks, et pikendada tuumajaamade käitamist seaduses ette nähtud tähtajani.

2015. aasta seadusele esitasid põhikohtuasjas kaebuse keskkonnakaitseühendused Inter-Environnement Wallonie ASBL ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen ASBL. Kaebajate hinnangul võeti seadus vastu ilma nii Espoo ja Arhusi konventsiooniga kui ka keskkonnamõju hindamise direktiivi, elupaikade direktiivi ja linnudirektiiviga kehtestatud otsuste eel keskkonnamõju hindamise nõudeid järgimata. Belgia konstitutsioonikohus otsustas kohtumenetluse peatada ja esitas Euroopa Kohtule rea eelotsuse küsimusi. Esiteks käsitles Euroopa Kohus keskkonnamõju hindamise direktiiviga seotud küsimusi.

Mõjude hindamine oli kohustuslik

Euroopa Kohus leidis, et seesuguseid meetmeid (õigusakt koos sellega kaasnevate renoveerimistöödega) tuleb nii EL KMH direktiivi kui ka loodusdirektiivi tähenduses käsitleda „projektina“, mille suhtes tuleb eelnevalt läbi viia keskkonnamõju hindamine. Euroopa Kohus leidis, et hindamaks, kas tegemist on projektiga KMH direktiivi tähenduses, ei saa seaduses ettenähtu (tuumajaamade eluea pikendamine) elluviimist eraldada sellega kaasnevatest töödest (moderniseerimine, renoveerimine, kolme uue ehitise rajamine jm). Seetõttu on direktiivi mõttes tegemist ühe ja sama projektiga, seda ka vaatamata sellele, et ühe tuumajaama puhul on vajalik ka hilisemate aktide vastuvõtmine (uue loa väljastamine elektritootmiseks). Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on juhul, kui tegemist on „projektiga“ KMH direktiivi tähenduses, see ka projektiks EL loodusdirektiivi tähenduses.

Projektid, mille keskkonnamõju tuleb hinnata, on loetletud KMH direktiivi lisades I ja II. Lisas I on keskkonnamõju hindamist nõudvate projektide seas loetletud tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, sh nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine. Antud juhul on aga kohtu hinnangul tegemist mitte uue projektiga, vaid olemasolevate tuumajaamade projektide muudatustega. Ka nende keskkonnamõju tuleb keskkonnamõju hindamise direktiivi lisa I p-i 24 kohaselt hinnata, kui neil võib eeskätt nende laadi või ulatuse tõttu olla samasugune keskkonnamõju kui projektil endal. Euroopa Kohus leidis, et seaduse ja sellega kaasnevate tööde võimalik keskkonnamõju on võrreldav ulatusega tuumaelektrijaamade algse käivitamise keskkonnamõjuga, mistõttu tuleb nende osas läbi viia keskkonnamõju hindamine.

EL loodusdirektiivi kohane nn Natura hindamine oli samuti kohustuslik, kuna kahe jaama tarbeks võetakse jahutusvett Natura 2000 võrgustikku kuuluvast jõest, milles asuvad kaitsealused liigid. Samuti oli Natura hindamine kohustuslik tuumajaamadega kaasneva suurõnnetuse ohu tõttu.

Mõjude hindamise ajastus

Järgnevaks käsitles Euroopa Kohus, millises etapis tuleb keskkonnamõju hindamine läbi viia. KMH direktiivi kohaselt peab seda tegema enne loa andmist. Juhul kui riigisisese õigusega nähakse tegevusloa osas ette mitmeetapiline loamenetlus, tuleb projekti keskkonnamõju hindamine läbi viia esimesel võimalusel, kui on võimalik kindlaks määrata ja hinnata kogu mõju, mida see projekt keskkonnale avaldada võib. Euroopa Kohus leidis, et antud juhul tuleb 2015. a seadust käsitleda tegevusloana, kuna selles määratletud projekti peamised tunnused ja vastuvõetud meetmed (tuumajaamade taaskäivitamine ja tegutsemise lõpetamise edasilükkamine kümne aasta võrra) ei ole enam vaieldavad ega muudetavad, isegi kui nende elluviimine nõuab täiendavaid, täpsustavaid menetlusi.

Samuti tuleb koos tuumajaamade eluea pikendamise kui põhilise tegevusega hinnata sellega lahutamatult seonduvate tööde (renoveerimine jm) keskkonnamõju, kuna need on loamenetluse selles staadiumis piisavalt identifitseeritavad.

Eeltoodud tõlgendused mõjude hindamise ajastuse osas kohalduvad ka Natura hindamisele.

Erandite kohaldamine tulenevalt elektrivarustuse tagamise vajadusest

Euroopa Kohus analüüsis lisaks üldisele kohustusele ka küsimust, kas KMH direktiivi ning EL loodusdirektiivi kohaseid hindamisi ja kohustusi võis eirata seetõttu, et projekt oli hädavajalik Belgia elektrivarustusega tagamiseks.

Kohus ei välistanud, et liikmesriigi elektrivarustuskindluse tagamise vajadus võib olla erandjuht, mis õigustab KMH direktiivi kohase mõjuhindamise läbiviimata jätmist. Samas on erandi tegemine võimalik ainult juhul, kui liikmesriik suudab tõendada, et tema poolt välja toodud oht elektrivarustuskindlusele on mõistlikult tõenäoline ja projekt on kiireloomuline. Samuti on liikmesriigile sellise erandi tegemise soovi korral direktiivis siiski ette nähtud teatud kohustused. Liikmesriigid peavad kontrollima, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis, tegema üldsusele kättesaadavaks sellise hindamisviisi põhjal saadud teabe ning teatama Euroopa Komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused. Nende tingimuste eesmärk on tagada keskkonnamõju hindamise direktiivi eesmärkide täitmine võimalikult suurel määral. Kuigi Euroopa Kohus jättis Belgia kohtute hinnata, kas erandi kohaldamise eeldused ja tingimused olid täidetud, oli igal juhul selge, et Belgia ei olnud Euroopa Komisjoni erandi tegemisest teavitanud.

Samuti leidis kohus, et põhimõtteliselt võib energiavarustuse tagamine olla ülekaalukaks avalikuks huviks, mis õigustab Natura 2000 võrgustiku kaitseväärtuste ohustamist. Samas esineb selline huvi vaid juhul, kui liikmesriigi elektrivarustuse katkemise oht on tegelik ja tõsine.

Mõjude hindamata jätmise tagajärjed

Mõjude hindamata jätmise tagajärgede osas märkis Euroopa Kohus, et KMH direktiivis ega EL loodusdirektiivis ei ole täpsustatud, millised tagajärjed neis sätestatud kohustuste rikkumisele järgnevad. ELL art 4 lg 3 kohasest lojaalse koostöö põhimõttest tulenevalt on riigil kohustus samas kõrvaldada EL õiguse rikkumise õigusvastased tagajärjed. Seega tuleb rikkumise toimumisel liikmesriigil võtta kasutusele kõik vajalikud ja siseriikliku õiguse kohaselt võimalikud meetmed selle heastamiseks (nt peatada väljastatud loa kehtivus või luba ära võtta). Loa kehtivuse peatamise või loa äravõtmisega paralleelselt võidakse nõutav mõjude hindamine ka tagantjärgi läbi viia. Selline tegevus ei tohiks samas võimaldada mõningatest mõju hindamise nõuetest kõrvale hiilida, samuti tuleb hindamisel arvestada juba vahepeal avaldunud mõjudega.

Erandkorras võib loa siiski kehtima jätta ning meetmeid ellu viia, kui esineb vajadus kõrvaldada tegelik ja tõsine oht asjassepuutuva liikmesriigi elektrivarustusega katkemiseks, mida ei saa muude ja alternatiivsete vahenditega kõrvaldada (arvestades ka EL elektriturgu). Sellist erandit võib kohaldada vaid ajavahemikuks, mis on hädavajalik õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

Otsuse tähendus

Suures osas kordas Euroopa Kohus oma varasemaid seisukohti keskkonnamõju hindamise kohustuse ja selle rikkumisele järgnevate tagajärgede osas. Uudseks ja pretsedenti loovaks võib eelkõige pidada kohtu põhijäreldust, mille kohaselt võib teatud suure mõjuga tegevuste puhul olla keskkonnamõju hindamine kohustuslik ka tegevusaja pikendamisel, eriti kui sellega kaasnevad täiendavad investeeringud ja ümberehitustööd.


Kohtuotsus kohtuasjas C‑411/17