Euroopa Komisjon avalikustas oma ettepanekud Euroopa “uue rohelise leppe”
osas
Euroopa Komisjoni
uus koosseis avalikustas 11. detsembril oma keskse tegevuskava “Euroopa roheline kokkulepe”, mille üldine eesmärk on saavutada ELis
säästev majandus ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks
maailmajaoks.
Uue Komisjoni
tegevuskava on ambitsioonikas. See hõlmab kõiki majandussektoreid, (nt transport, energeetika, põllumajandus
ja ehitus ning terase-, tsemendi-, IKT-, tekstiili- ja kemikaalitööstus, info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor) . Selles määratakse kindlaks vajalikud
investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas
tagada kaasav ja õiglane üleminek.
Lühidalt
väljatooduna on tegevuskava kümme peamist punkti:
1.
„Kliimaneutraalne” Euroopa
Tegemist on
Euroopa rohelise lepingu üldise eesmärgiga
saavutada 2050. aastaks olukord, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on
sama suured või väiksemad kui süsiniku sidumine. See eesmärk kinnitatakse nn
kliimaseaduses, mille Komisjon esitab 100 päeva pärast 2020. a märtsis. Ühtlasi
tähendab see, et ELil tuleb uuendada ja muuta ambitsioonikamaks ka 2030.
aastaks seatud kliimaeesmärke, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50–55%
võrra (praegune eesmärk 40%).
2.
Ringmajandus
Märtsis 2020 on
kavas esitada uus ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab säästvat
tootepoliitikat, eesmärgiga kasutada vähem materjale ja tagada toodete
korduskasutus ja ringlussevõtt. Uues ringmajanduse kavas pööratakse tähelepanu
ka sellistele süsinikumahukatele tööstustele nagu teras, tsement ja tekstiil. Samuti
on plaanis 2020. aastal esitada uued õigusaktid, mis muudaks patareid
korduvkasutatavateks ja ringlussevõetavateks
3.
Hoonete renoveerimine
Peamine eesmärk
on hoonete renoveerimise määr, mis on praegu umbes 1%, vähemalt kahekordistada
või isegi kolmekordistada.
4.
Nullreostus
Õhu-, pinnase-
või veekvaliteedi näitajate osas on eesmärk jõuda 2050. aastaks “saastevaba
keskkonnani”. Uued meetmed pannakse paika nn kemikaalistrateegias, mille
eesmärk on mürgivaba keskkonna saavutamine.
5.
Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus
Uut bioloogilise
mitmekesisuse strateegiat tutvustatakse 2020. aasta märtsis enne seda, kui
oktoobris toimub Hiinas toimuva ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumine.
EL soovib olla eeskujuks uute meetmetega, mis käsitlevad bioloogilise
mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjustajaid.
6.
Strateegia “Talust toidulauani”
2020. a kevadel
esitatava uue “talust
toidulauale” (ingl k from farm to fork) strateegia eesmärk on
saavutada keskkonnasäästlikum ja
tervislikum põllumajanduse süsteem. See hõlmab näiteks keemiliste
pestitsiidide, väetiste märkimisväärset vähendamist
7.
Transport
ELi praegune
eesmärk on saavutada 2021. aastaks uute autode keskmiseks heiteväärtuseks
tulemus 95 g CO2 / km ja liikuda 2030. aastaks edasi nullheite poole. Selleks
on kavas soodustada veelgi elektrisõidukite kasutamist ja edendada säästvaid alternatiivkütuseid
(biokütuseid ja vesinikku) eriti lennunduses, laevanduses ja raskeveokite
maanteetranspordis, kus elektrifitseerimine pole praegu võimalik.
8.
Õiglane üleminek
Komisjon pakub välja
õiglase ülemineku mehhanismi, et aidata fossiilkütustest kõige tugevamalt
sõltuvaid piirkondi. Selleks on Komisjon kavandanud 100 miljardi euro suuruse strateegia
rahastamisvahendi, kuhu raha tuleb EL regionaalpoliitika eelarvest, Euroopa
Investeerimispanga ja Euroopa pankade omakapitali vahenditest.
9.
Teadus- ja arendustegevus ning
innovatsioon
Järgmise seitsme
aasta (2021–2027) kavandatud 100 miljardi euro suuruse eelarvega aitab
teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horizon Europe kaasa ka rohelisele
ettevõtlusele. 35% ELi teadusuuringute rahastamisest suunatakse kliimasõbralike
tehnoloogiate arendamiseks.
10.
Välissuhted
Euroopa rohelise
kokkuleppe toetamiseks mobiliseeritakse ka ELi diplomaatiline tegevus. Üks
meede, mis on saanud palju tähelepanu,
on ettepanek süsinikutollide kehtestamiseks. Nimelt kavandab Komisjon
süsinikdioksiidi eest piiril võetavat maksu, mille eesmärk on kaitsta Euroopa
terasetootjaid ja muid energiamahukaid tööstusi odavama impordi eest riikidest,
kus on vähem range kliimapoliitika.
Uued strateegiad tulekul
Järgmisel aasta
esimeses pooles on seega oodata valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade
suuremat sadu. Juba järgmise saja päeva jooksul lubab Euroopa Komisjon esitada
Euroopa kliimaseaduse ettepaneku. Kevadeks 2020. tuleb esitada ka keskkonna- ja
kliimaeesmärkide saavutamiseks bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta
strateegia, uus tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava, säästlikult ja
puhtalt toodetud toidu strateegia "Talust toidulauani" ja ettepanekud
saastevaba Euroopa kohta.
Koostada tuleb ka
rohelise kokkuleppe strateegia rahastamise plaan. Euroopa rohelise kokkuleppe
eesmärkide täitmiseks on Komisjoni hinnangul vaja igal aastal u 260 miljardi
euro ulatuses lisainvesteeringuid, mis moodustavad ligikaudu 1,5% 2018 Euroopa Liidu SKP-st. Nende
investeeringute jaoks kavatseb Komisjon kaasata nii avaliku kui erasektori.
Komisjon esitab 2020. aasta alguses kestliku Euroopa investeerimiskava, et
aidata katta leppest tulenevaid
investeerimisvajadusi. Selleks et erasektor panustaks keskkonnasäästlikule
majandusele ülemineku rahastamisse, esitleb komisjon 2020. aastal rohelise
rahastamise strateegiat.
Teema on oluline
ka ELi kodanikele. Komisjon algatab 2020. aasta märtsis kliimaseaduse, milles
ka kodanikud saaksid kaasa rääkida ja osaleda uute meetmete
kavandamises.
Euroopa Komisjoni
pressiteade
Rohelise
kokkuleppe strateegia dokumendid (ingl k)
EurActive artikkel
Euroopa roheline
kokkulepe: küsimused ja vastused
|
