Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Katowice kliimakonverentsil lepiti kokku Pariisi kokkuleppe rakendamises

Detsembrikuu kahel esimesel nädalal toimus Katowices 24. ÜRO kliimakonverents (COP24), millel kinnitati Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid. Lisaks sellele olid kohtumisel fookuses ka kliimamuutuste pidurdamise alaste ambitsioonide suurendamine ja investeeringute kindlustamine kliimamuutuste vastu võitlemiseks.  

Kahenädalase arutelu tulemusel said kinnitatud Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid, mis peaks kindlustama edaspidi riikide ühise kliimaeesmärkide poole liikumise. Selle tagamiseks sisaldab kinnitatud dokument juhiseid, kuidas riigid oma heitkoguste vähendamise alaste tegevuste tulemusi mõõtma ja kontrollima peaksid. Lisaks sellele sisaldab dokument aruandlusjuhiseid, mis muuhulgas panevad riikidele kohustuseks edaspidi kirjeldada senisest täpsemalt heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ettenähtud siseriiklikke meetmeid. Täpsema kirjelduse oma panuse osas peavad riigid ÜROle esitama juba aastaks 2020. Kokkulepitud reeglistik hakkab ühiselt kehtima nii arenenud kui arenguriikidele. Arengumaadel, kellel on vähem ressursse andmete kogumiseks, saavad võimaluse välja töötada parandusplaani, mis kirjeldab riigi üleminekut uutes aruannetes täiendavate andmete esitamisele (st kohe kõiki andmeid esitama ei pea). 

Pikkade läbirääkimiste tulemusena sai paika pandud ka kliimaalase rahastusega seonduv. Täiendati nii seniste kui ka tulevaste finantspanuste raporteerimise süsteemi. Tähtsaima osana sai paika pandud investeeringupakett, mille eesmärk on eelkõige rahastada kliimameetmete arendamist arengumaades. Euroopa Liit on koos teiste arenenud riikidega seadnud eesmärgiks investeerida aastatel 2020-2025 100 miljardit USA dollarit aastas. Eesmärkide täitmisel mängivad suurt rolli rikkamad riigid (nagu Prantsusmaa, Rootsi, Šveits, Saksamaa ja Norra), kes on oma senist panust fondidesse (nt vähim-arenenud riikide fond) suurendada lubanud.  

Kuigi rakendamisreeglid said üsna täpselt kokku lepitud, jäid ambitsioonikamad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid seekord siiski paika panemata. Eelmise aasta lõpus avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraporti kohaselt on hädavajalik seni kokku lepitud 2 kraadi asemel hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus 1,5 kraadi juures. Üheks võimalikuks põhjuseks, miks uut kokkulepet ei saavutatud, võib pidada asjaolu, et kõik leppes osalevad riigid ei tunnustanud kliimakonverentsi raames IPCC raporti järeldusi (nt ei tunnustanud raportit USA, Venemaa, Saudi Araabia ja Kuveit). Raporti mittetunnustamine ei ole otseselt õiguslikult siduvaks põhjuseks, miks ambitsioonikamate eesmärkide osas kokkulepet ei saavutatud. Samas on raporti mittetunnustamine viisiks näidata üles poliitilist tahet, mis seisneb raporti kaalu vähendamises. 

Lisaks sellele jäid sel aastal kokku leppimata ka riikidevahelise kasvuhoonegaaside ühikutega kauplemise mehhanismi reeglid, selles osas jätkub läbirääkimisprotsess juba uuel kliimakonverentsil. Hetkel jäid kõnelused pooleli eelkõige seetõttu, et ei suudetud kokku leppida selles, kuidas ületada võimalikke reeglistiku kitsaskohti (eelkõige süsinikubilansi  arvestamisega seotud küsimustes). Oluline on välja mõelda, kuidas ennetada lünki reeglites, mis võimaldaks riikidel oma kohustusest kõrvale kalduda ja sellega üldeesmärki – kasvuhoonegaaside vähendamist – kahjustada. 

Katowice kliimakonverentsiga sai seega Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisest alates kestnud leppega kohanemise aeg läbi. Seni ilma rakendusmehhanismita Pariisi kliimakokkuleppe osas said paika konkreetsed reeglid nii heite mõõtmiseks kui ka aru andmiseks. Seega on äsja kokkulepitud reeglite alusel võimalik alates 2020. aastast saada selge ülevaade, kuidas riigid täpselt oma kohustusi täitma on asunud. 


Euroopa Komisjoni pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade