Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Ettevalmistused uueks üleilmseks elurikkuse kaitse kokkuleppeks on täies hoos

Hiljuti avaldatud ÜRO valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise platvormi (IPBES) raporti kohaselt halveneb elurikkuse ja ökosüsteemide seisund enneolematul kiirusel. Raporti koostajad rõhutavad, et ökosüsteemide halvenevast tervisest sõltuvad otseselt nii inimesed kui ka kõik teised liigid. Protsessi jätkudes on eksistentsiaalselt ohustatud kogu inimühiskonna majandus, elatusvahendid, toiduainetega kindlustatus ning tervis ja elukvaliteet. Raporti tulemusi tuleks arvesse võtta elurikkuse kaitse plaanide koostamisel nii EL-s kui üleilmselt – neil tasanditel on töö uute eesmärkide ja tegevuste seadmiseks parasjagu käimas.

Inimtegevuse ulatuslik mõju looduslikule mitmekesisusele

6.mail avaldatud IPBES aruandes leitakse, et umbes 1 miljonit looma- ja taimeliiki ähvardab lähikümnendite jooksul väljasuremine. Looduslike liikide arvukus maismaa elupaikades on viimase saja aasta jooksul vähenenud vähemalt 20% võrra. Ohustatud liikide hulka kuuluvad üle 40% kahepaiksete liikidest, peaaegu 33% korallidest ja üle kolmandiku kõigist mereimetajatest, samuti 10% putukaliikidest. Alates 16. sajandist on inimtegevuse tõttu välja surnud või selle ohtu sattunud ligi 680 selgroogsete liiki, enam kui 9% on vähenenud ka toiduks ja põllumajanduseks kasutatavate kodustatud tõugude liigikus.

Raportis on välja toodud viis peamist inimtegevusest tulenevat survetegurit, millel on looduslikule mitmekesisusele suurim mõju. Nendeks on tähtsuse järjekorras 1) maa- ja merekasutuse muutused; 2) organismide otsene kasutamine; 3) kliimamuutused; 4) reostus ja 5) invasiivsed võõrliigid.

Aruandes märgitakse, et alates 1980. aastast on kasvuhoonegaaside heitkogused kahekordistunud, tõstes keskmist globaalset temperatuuri vähemalt 0,7 kraadi Celsiuse järgi. Kliimamuutuste mõjukus on hetkel küll kolmandal kohal, kuid juba praegu mõjutab see looduse ökosüsteemide geneetilist taset ja aastakümnete jooksul ilmselt mõju veelgi suureneb. Oluline on silmas pidada, et kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on ühe mündi kaks külge.

Teisedki raportis esitatud faktid on mõtlemapanevad. Näiteks on inimtegevuse tagajärjel oluliselt muudetud kolm neljandikku maismaast ja umbes 66% merekeskkonnast. Linnapiirkonnad on pindalalt alates 1992. aastast enam kui kahekordistunud. Plastikureostus ookeanis on alates 1980. aastast koguse poolest kümnekordselt suurenenud. Igal aastal ladustatakse maailmamerre 300–400 miljonit tonni raskmetalle, lahusteid, mürgiseid reoveesette ja muid tööstusrajatistest pärinevaid jäätmeid. Need ja rannikualade ökosüsteemidesse sisenevad väetised on tekitanud ookeanides üle 400 “surnud tsooni”, mis moodustavad kokku rohkem kui 245 000 km2 suuruse ala. 

Otsustavaks tegevuseks ei ole veel hilja

Raporti koostanud teadlased ütlevad, et hoolimata kriitilisest olukorrast on inimkonnal võimalik veel suunda muuta. Selleks peavad muutused samas olema otsustavad ja „transformatiivsed“ – st ümber tuleb korraldada sisuliselt kogu inimühiskond, sh tehnoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite osas, muuta tuleb nii arusaamu, eesmärke kui väärtusi.

Sisuliselt samadele järeldustele jõuti ka vaid mõned päevad varem avaldatud OECD uuringus, mis koostati maailma suurriikide ühendusse G7 kuuluvate riikide keskkonnaministrite kohtumiseks. Prantsusmaal 5-6. mail toimunud kohtumise käigus leppisid keskkonnaministrid kokku, et „kiirendatakse ja tõhustatakse” jõupingutusi, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Kokku on OECD uuringus välja toodud 10 tegevussuunda, mis võiksid G7 riikide jaoks loodusliku mitmekesisuse vähenemise peatamiseks olla prioriteetsed. Nende seas on bioloogilise mitmekesisuse rahastamise suurendamine nii avaliku kui erasektori allikatest ja „transformatiivsetesse“ muutustesse ka avalikkuse kaasamine, pöörates eriti tähelepanu muutustest enim mõjutatud gruppidele. Kohtumise lõpus võeti vastu nn Metzi bioloogilise mitmekesisuse harta, mis lubab tugevdada bioloogilise mitmekesisuse poliitikat, parandada nende rakendamist ja võtta vastu „uued, ambitsioonikad kohustused“ kiireks tegutsemiseks. Tegemist on küll õiguslikult mittesiduva dokumendiga, kuid see on eelsammuks ja toetuseks üleilmse ambitsioonika 2020+ bioloogilise mitmekesisuse strateegia vastuvõtmiseks. Praegu ettevalmistamisel olev strateegia on kavas vastu võtta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil, mis toimub järgmisel aastal Pekingis.

Hiljutiste raportite ja uuringute valguses on selge, et uus aastateks 2021-2030 koostatav rahvusvaheline strateegia peab seadma veelgi rangemad eesmärgid ja tooma bioloogilise mitmekesisuse poliitikakujundajate päevakorras samale tasemele nagu kliimamuutused. Kuivõrd bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused on omavahel seotud, tuleb neid paljuski käsitleda üheskoos. Üldiselt on strateegiale seatud kõrged ootused, sellest loodetakse Pariisi kliimaleppele nii sisult kui ülesehituselt sarnast dokumenti, millega konventsiooni osalisriigid võtaksid endale siduvad kohustused ja seavad selged pikaajalised eesmärgid elurikkuse kaitseks. Strateegia ja kliimaleppe vahel võib tõmmata mitmeid paralleele ka tehnilistes küsimustes. Näiteks peaks strateegia sarnaselt Pariisi kliimaleppega sisaldama ka indikaatoreid ja edusammude mõõtmist ja võrdlemist võimaldavaid mehhanisme.  

Paralleelset rahvusvahelise leppe koostamisega on ka EL koostamas oma uut bioloogilise mitmekesisuse strateegiat. Viimaste andmete kohaselt on selge, et senises strateegias seatud eesmärki – peatada aastaks 2020 elurikkuse kadu – ei suudeta saavutada, mistõttu tuleb uue strateegia koostamisel hoolega mõelda, mida teha teisiti, et elurikkuse kadu pidurdada.

Mais avaldati Eurobaromeetri uuring, mis näitab, et ka kodanike teadlikkus bioloogilise mitmekesisuse tähendusest, tähtsusest, ohtudest ja kaitsemeetmetest suureneb ning ELi peetakse sobivaks tasandiks, kus võtta meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Looduslik mitmekesisus on ka tänavuse looduskaitsekuu teema. Sel aastal fookuses olev igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele.

IPBES raport

OECD uuring