Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eelnõu  seob põllumajanduse ja kalanduse valdkonna üheks tervikuks

Maaeluministeeriumis on valminud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Arengukava koostamine algas juba käesoleva aasta veebruaris, selle eelnõu on saadetud kooskõlastusringile teistesse ministeeriumitesse. Tegemist on mahuka 30-leheküljelise dokumendiga, millele tuginedes hakatakse tulevikus välja maksma põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetusi.

Milleks on arengukava vajalik?

PõKa 2030 koostamise üldine eesmärk on koostajate sõnul aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides. Seega on tegemist ühtaegu nii valdkonna majanduslikke kui ka keskkonnakaitse arenguid puudutava dokumendiga.  

Eelkõige on arengukava koostamine ajendatud sellest, et hetkel puudub Eestil põllumajanduse, kalanduse ning maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav arengustrateegia. Erinevate valdkondade eesmärke on seni käsitletud killustunult ning läbisegi Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi erinevates arengukavades. Arengukava koostajate hinnangul seob uus arengukava need üheks ja loob tervikpildi, mille tulemusel väheneb mh arengudokumentide koostamise ja aruandlusega kaasnev halduskoormus. 

Arengukava on ka oluliseks sisendiks ELi ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate (ÜPP/ÜKP) uue programmiperioodi planeerimisele. Samuti on see tihedalt lõimitud ÜPP ja ÜKP strateegiaga aastatel 2021–2027 nii selle eesmärkide, -mõõdikute, õigusaktide kui eelarve osas. 

Arengukava ülesehitus ja sisu

Arengukaval on kaks alaeesmärki ja nendel omakorda kaheksa tegevussuunda. Üks alaeesmärk puudutab rohkem põllumajanduse („Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“) ja teine kalanduse valdkonda („Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise“). Tegevussuundade all on tegevused ehk nn riiklikud sekkumised, mis aitavad saavutada valdkonna eesmärke.Kaheksa omavahel seotud tegevussuunda on järgmised: 

1. Põllumajanduskeskkond

2. taimetervis, loomade tervis ja heaolu

3. toiduohutus

4. kvaliteetsed sisendid põllumajanduses

5. põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine

6. teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

7. kestlik kalandus 

Loodus- ja elukeskkonda mõjutavad kõige rohkem just põllumajanduskeskkonna (1) ja kestliku kalanduse (8) tegevussuundade meetmed.  

Põllumajanduskeskkond

Arengukava kohaselt saab Eesti puhul rääkida põllumajanduse üleüldisest intensiivistumisest ja suurenenud keskkonnasurvest. Mh on näiteks suurenenud taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutus. Probleeme põhjustavad ka puudujäägid sõnnikukäitluses ja –hoiustamises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku.  

Arengukavas on keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks välja toodud rida riiklikke sekkumisi, nt: 

• Muuta taimekaitsevahendite jääkide, põllumajandusest pärinevate toitainete ja elurikkuse seire senisest tihedamaks ja järjepidevamaks. See võimaldaks täpselt hinnata, milline on põllumajanduse avaldatav surve keskkonnale ja seda tingivad koormusallikad;

• Parandada järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise üle;

• Arendada mahepõllumajandust;

• Toetada säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme kontrollitud tõstmist (mis aitaks vältida ja vähendada turbamuldade lagunemisel tekkivat süsinikuheidet);

• Maastike elurikkuse ja mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust, väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid (mis aitaks mh muuta põllulindude arvukuse vähenemise trendi).

Kestlik kalandus

Kalandussektori ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks, kuid kalavarude majandamine ei vasta veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. Näiteks on koelmupaikade, millest sõltub kalavaru suurus, arv oluliselt vähenenud keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu. Tegevussuuna meetmed ongi taoliste probleemide lahendamiseks, näiteks kalapüügi seire ja järelevalve tõhustamine, kalavarude kaitse, keskkonnasurve vähendamine jt.

Näiteks on oluline koelmute ja elupaikade taastamine (see tähendab nende kohtade inventeerimist, hooldamist, kalade rändeteede avamist ja kalade asustamist, võõrliikide leviku takistamine) liigse püügisurve vähendamine ja püügivahendite selektiivsuse tõstmine. Samuti tuleb vähendada harrastuskalapüügisektori kahjulikku keskkonnamõju. Selleks on kavas pakkuda mitmekesist harrastuspüügi võimalust (mitmekesised püügivahendid, viisid ja püütavad liigid) ning täiustada lubade soetamiseks ja andmeesituseks vajalikku tehnilist platvormi. Riigil on plaanis ka toetada harrastuskalapüügile vajaliku infrastruktuuri rajamist (ligipääs veekogudele) ning keskkonnahoiu alase informatsiooni andmist.  

Arengukava elluviimine 

PõKa 2030 viiakse ellu kahe programmi (põllumajanduse ja kalanduse valdkond) alusel. Mõlemas programmis esitatakse alaeesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevused koos mõõdikute ja tegevuste rahastamiskavaga. Arengukava eeldatav kogumaksumus on 4,6 miljardit eurot.

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis

Uudiskirja väljaandmist toetas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõiki ilmunud uudiskirja numbreid saad vaadata meie temaatilisest andmebaasist

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin