Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava eelnõu seob põllumajanduse ja
kalanduse valdkonna üheks tervikuks
Maaeluministeeriumis on valminud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Arengukava koostamine algas juba käesoleva
aasta veebruaris, selle eelnõu on saadetud kooskõlastusringile teistesse
ministeeriumitesse. Tegemist on mahuka 30-leheküljelise dokumendiga, millele
tuginedes hakatakse tulevikus välja maksma põllumajanduse, kalanduse ja maaelu
toetusi.
Milleks on arengukava vajalik?
PõKa 2030 koostamise üldine eesmärk on koostajate sõnul aidata kaasa Eesti
põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja
konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule,
taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta
keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides.
Seega on tegemist ühtaegu nii valdkonna majanduslikke kui ka keskkonnakaitse
arenguid puudutava dokumendiga.
Eelkõige on arengukava koostamine ajendatud sellest, et hetkel puudub
Eestil põllumajanduse, kalanduse ning maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav
arengustrateegia. Erinevate valdkondade eesmärke on seni käsitletud
killustunult ning läbisegi Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi
erinevates arengukavades. Arengukava koostajate hinnangul seob uus arengukava
need üheks ja loob tervikpildi, mille tulemusel väheneb mh arengudokumentide
koostamise ja aruandlusega kaasnev halduskoormus.
Arengukava on ka oluliseks sisendiks ELi ühiste põllumajandus- ja
kalanduspoliitikate (ÜPP/ÜKP) uue programmiperioodi planeerimisele. Samuti on
see tihedalt lõimitud ÜPP ja ÜKP strateegiaga aastatel 2021–2027 nii selle eesmärkide, -mõõdikute,
õigusaktide kui eelarve osas.
Arengukava ülesehitus ja
sisu
Arengukaval on kaks alaeesmärki ja nendel omakorda kaheksa tegevussuunda.
Üks alaeesmärk puudutab rohkem põllumajanduse („Tark ja kestlik põllumajandus,
toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“) ja teine kalanduse
valdkonda („Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning
kalavarude jätkusuutliku majandamise“). Tegevussuundade all on tegevused ehk nn
riiklikud sekkumised, mis aitavad saavutada valdkonna eesmärke.Kaheksa omavahel
seotud tegevussuunda on järgmised:
Põllumajanduskeskkond taimetervis,
loomade tervis ja heaolu toiduohutus kvaliteetsed
sisendid põllumajanduses põllumajandussaaduste
tootmine, väärindamine, turustamine teadus
ja innovatsioon ning teadmussiire kestlik
kalandus
Loodus- ja elukeskkonda mõjutavad kõige rohkem just põllumajanduskeskkonna (1)
ja kestliku kalanduse (8) tegevussuundade meetmed.
Põllumajanduskeskkond
Arengukava kohaselt saab Eesti puhul rääkida põllumajanduse üleüldisest
intensiivistumisest ja suurenenud keskkonnasurvest. Mh on näiteks suurenenud
taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste
kasutus. Probleeme põhjustavad ka puudujäägid sõnnikukäitluses ja
–hoiustamises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti
siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja
fosforikoormusest umbes kolmandiku.
Arengukavas on keskkonnaalaste probleemide lahendamiseks välja toodud rida riiklikke
sekkumisi, nt:
Muuta taimekaitsevahendite jääkide, põllumajandusest
pärinevate toitainete ja elurikkuse seire senisest tihedamaks ja
järjepidevamaks. See võimaldaks täpselt hinnata, milline on põllumajanduse
avaldatav surve keskkonnale ja seda tingivad koormusallikad; Parandada järelevalvet taimekaitsevahendite
kasutamise ja turustamise üle; Arendada mahepõllumajandust; Toetada
säästlikku maakasutust, turvasmuldadega põllumajandusmaade jätkuvat viimist
püsirohumaa alla ning seal veerežiimi looduslikkuse taastamist või veetaseme
kontrollitud tõstmist (mis aitaks vältida ja vähendada turbamuldade lagunemisel
tekkivat süsinikuheidet); Maastike
elurikkuse ja mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust,
väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid (mis
aitaks mh muuta põllulindude arvukuse vähenemise trendi).
Kestlik kalandus
Kalandussektori ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks,
kuid kalavarude majandamine ei vasta veel täielikult säästliku kasutuse
põhimõtetele. Näiteks on koelmupaikade, millest sõltub kalavaru suurus, arv
oluliselt vähenenud keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu. Tegevussuuna
meetmed ongi taoliste probleemide lahendamiseks, näiteks kalapüügi seire ja
järelevalve tõhustamine, kalavarude kaitse, keskkonnasurve vähendamine jt.
Näiteks on oluline koelmute ja elupaikade taastamine (see tähendab nende
kohtade inventeerimist, hooldamist, kalade rändeteede avamist ja kalade
asustamist, võõrliikide leviku takistamine) liigse püügisurve vähendamine ja
püügivahendite selektiivsuse tõstmine. Samuti tuleb vähendada
harrastuskalapüügisektori kahjulikku keskkonnamõju. Selleks on kavas pakkuda
mitmekesist harrastuspüügi võimalust (mitmekesised püügivahendid, viisid ja
püütavad liigid) ning täiustada lubade soetamiseks ja andmeesituseks vajalikku
tehnilist platvormi. Riigil on plaanis ka toetada harrastuskalapüügile vajaliku
infrastruktuuri rajamist (ligipääs veekogudele) ning keskkonnahoiu alase
informatsiooni andmist.
Arengukava elluviimine
PõKa 2030 viiakse ellu kahe programmi (põllumajanduse ja kalanduse valdkond)
alusel. Mõlemas programmis esitatakse alaeesmärkide saavutamiseks kavandatud
meetmed ja tegevused koos mõõdikute ja tegevuste rahastamiskavaga. Arengukava
eeldatav kogumaksumus on 4,6 miljardit eurot.
Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis
|