Euroopa Liit ja ülejäänud maailm valmistuvad uue üleilmse
elurikkuse kaitse leppe sõlmimiseks
Bioloogiline mitmekesisus on hädavajalik nii
inimese heaolu, tervise kui ka majanduse jaoks. Hoolimata jätkuvatest
jõupingutustest halveneb bioloogiline mitmekesisus kogu maailmas ning tänaste
trendide jätkumisel prognoositakse selle veelgi kiiremat hävingut. Eelmine EL bioloogilise
mitmekesisuse strateegia periood lõpeb käesoleva aastaga ning teisedki riigid üle
maailma on asunud jõuliselt tegema samme üleilmse ambitsioonika 2020+
bioloogilise mitmekesisuse strateegia vastuvõtmiseks. Praegu ettevalmistamisel
olev strateegia on kavas vastu võtta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni osaliste 15. konverentsil, mis toimub sügisel Hiinas, Kunmingis.
Ettevalmistustest leppeks kirjutasime ka 2019.
a maikuu uudiskirjas.
Kiired
muutused nõuavad otsustavaid samme
Aeg
tiksub inimeste kahjuks, sest mitmed uuringud näitavad, et umbes 1 miljonit
looma- ja taimeliiki ähvardab lähikümnendite jooksul väljasuremine. Eelmise
aasta mais avaldatud IPBES
aruande kohaselt on looduslike liikide arvukus maismaa elupaikades viimase
saja aasta jooksul vähenenud vähemalt 20% võrra. Ohustatud liikide hulka
kuuluvad üle 40% kahepaiksete liikidest, peaaegu 33% korallidest ja üle
kolmandiku kõigist mereimetajatest, samuti 10% putukaliikidest.
Praegu
aastateks 2021-2030 koostatav rahvusvaheline strateegia peab seadma veelgi
rangemad eesmärgid ja tooma bioloogilise mitmekesisuse poliitikakujundajate
päevakorras samale tasemele nagu kliimamuutused. Kuivõrd bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused on omavahel seotud, tuleb neid
paljuski käsitleda üheskoos. Strateegiale on seatud kõrged ootused, sellest
loodetakse Pariisi kliimaleppele nii sisult kui ülesehituselt sarnast
dokumenti, millega konventsiooni osalisriigid võtaksid endale siduvad
kohustused ja seavad selged pikaajalised eesmärgid elurikkuse kaitseks.
Strateegia eelnõu esimene versioon valmis
13.
jaanuaril avalikustati ÜRO 2020+ ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse
raamistiku kõige esimene eelnõu (zero-draft), milles seatakse läbirääkimiste eesmärgid enne oktoobri kohtumist
(COP15) Hiinas. Enne seda läbib eelnõu mitu läbirääkimiste etappi, järgmine
neist toimub juba veebruaris Kunmingis.
ÜRO bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi koostatud nn null-projekti dokument
sisaldab taustteavet, sissejuhatust ja soovitusi, mida arutatakse töörühma
järgmisel koosolekul. Tööraamistikus on esitatud viis pikaajalist eesmärki
aastaks 2050, mis on seotud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni visiooniga
2050. Need viis eesmärki on üldsõnastuses järgmised:
1. magevee, mere- ja
maismaaökosüsteemide säilimine nende alade
suurenemine 2050. aastaks; 2. väljasuremisohus olevate liikide
protsendi vähendamine; 3. geneetilise mitmekesisuse
säilitamine ja tugevdamine; 4. loodusest saadavate hüvede nimel
panustamine:
a)
inimeste toitumise parandamine;
b)
joogivee kättesaadavuse
parandamine;
c)
loodusõnnetustele vastupanuvõime
parandamine;
d)
Pariisi kokkuleppe eesmärkide
saavutamine;
5. geneetiliste ressursside ja
sellega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisest saadava kasu õiglase ja
võrdse jagamise suurendamine.
Töödokumendis
on mõned päris ambitsioonikad konkreetsed eesmärgid. Näiteks kavatsetakse 2030.
aastaks kaitse alla võtta 60% elurikkise seisukohalt eriti tähtsatest aladest
ja 30% kõigist maismaa- ja merealadest, kusjuures vähemalt 10% oleksid range
kaitse all. Teisalt on keskkonnaühendused tähelepanu juhtinud asjaolule, et
kavas toodud ettepanekutes ei käsitleta põllumajandust endiselt kui
bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamist faktorit.
Dokumendi
näol on siiski tegemist alles esialgse eelnõuga. Töörühma ülesandeks oli teha
ettevalmistusi 2020+ ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamiseks,
mille vastuvõtmine toimub eeldatavasti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse
konverentsil 2020. aasta sügisel Hiinas.
Euroopa Liidu mitmetasandilised sammud
ÜRO
strateegia eelnõu avaldamine langeb kokku oluliste arengutega ELi
keskkonnapoliitikas. Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid 8. jaanuaril
Strasbourg'is bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide üle. Saadikud nõuavad
bioloogilise mitmekesisuse osas õiguslikult siduvaid eesmärke. 26. veebruariks
peaks Euroopa Komisjon koostama nn rohelise leppe osana bioloogilise
mitmekesisuse strateegia 2030. aastani. Euroopa rohelisest leppest kirjutasime
pikemalt ka detsembrikuu
uudiskirjas.
Bioloogiline
mitmekesisus on kavas integreerida ka teistesse ELi poliitikavaldkondadesse,
näiteks ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Praegu toimub 2020. aasta
järgse ÜPP väljatöötamine. Näiteks on siin liikmesriigid ühe meetmena rõhutanud
vajadust kaotada bioloogilist
mitmekesisust kahjustavad põllumajandustoetused.
Lisaks
sellele kutsub ELi nõukogu üles integreerima bioloogilise mitmekesisuse kaitse ELi
mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027)
kavandamisse ja rakendamisse ning tulevastesse poliitikameetmetesse, näiteks ühisesse kalanduspoliitikasse ja ringmajanduse tegevuskavasse. Liikmesriigid
on avaldanud soovi kiirendada üleminekut ring- ja kliimaneutraalsele majandusele, mis kaitseb ja taastab ka bioloogilist mitmekesisust
ja ökosüsteemi teenuseid.
Kokkuvõte
2020.
aasta keskkonnaküsimustes valitseb kliimamuutuste teema kõrval bioloogilise
mitmekesisuse teema. Hetkeolukord näitab, et otsustavateks sammudeks on viimane
aeg, kuid aega bioloogilise mitmekesisuse kadu peatamiseks jääb inimkonnal
järjest vähemaks.
Sügiseks
loodetakse valmis saada ja vastu võtta ÜRO 2020+ bioloogilise mitmekesisuse
strateegia. Paralleelselt sellega valmivad ELi olulised dokumendid Euroopa
roheline lepe ja bioloogilise
mitmekesisuse strateegia 2030.
Üks on
kindel -- strateegiates ja lepetes seatud suurtest eesmärkidest üksi ei piisa.
Vaja on ka selgeid tegevusi, nende rakendamis- ja hindamismehhanisme. Hetkel
tundub, et EL soovib kindlasti vältida tulevikus hiljutist kibedat tõdemust
sellest, et ei suutnud täita endale seatud eesmärki peatada bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine 2020. aastaks.
ELi
Nõukogu pressiteade
ÜRO
bioloogilise mitmekesisuse strateegia töödokument
|
