Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Uus eelnõu jõustaks keskkonnaseadustiku üldosa

8. juulil avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seaduse. Seaduse esmaseks eesmärgiks on jõustada Riigikogu poolt küll juba 2011. a alguses vastu võetud, ent seni veel jõustumata üldosa seadus (v-a loamenetlust puudutavas osas). KeÜSi on koondatud küsimused, mis on asjassepuutuvad kõigi üksikute valdkondade (nt välisõhu või vee kaitse) puhul. Selles on defineeritud tähtsaimad mõisted, sätestatud keskkonnakaitse põhimõtted, isikute keskkonnaalased põhikohustused ja põhiõigused. Esialgse plaani kohaselt jõustuks KeÜS koos vajalike muudatustega valdkondlikes seadustes 1. jaanuaril 2014.


Keskkonnaseadustiku üldosa jõustamine

Keskkonnaseadustiku üldosa vastuvõtmisel 2011. a oli kavas olemasolevaid keskkonnaalaseid õigustakte koondav ja ühtlustav keskkonnaseadustik koostada kaheosalisena. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi nagu keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus. Erireeglid, mis puudutavad konkreetseid tegevusvaldkondi ja keskkonnaelemente (nt looduskaitse, välisõhu kaitse, jäätmekäitlus) oli plaanis kehtestada ühe seadusena – keskkonnaseadustiku eriosa seadusena. Vastavalt vastuvõetud üldosa seaduse tekstile oli KeÜS määratud jõustuma koos eriosa seadusega.

Uute kavatsuste kohaselt jõustatakse keskkonnaseadustiku eriosa seevastu järk-järgult, eraldi seadustena (kas uute terviktekstidena või muudatustena olemasolevates seadustes). Kuna eriosa ei võetaks vastu üheainsa seadusena, mille jõustumisel saaks KeÜS samuti (automaatselt) jõustuda, on nüüd üldosa jõustamiseks vaja eraldi seadust.

Kuna ka keskkonnalube (välisõhu saasteluba, jäätmeluba, vee erikasutusluba jms) täpsemalt reguleerivad seadused jõustuvad erinevatel aegadel, kohaldataks eelnõu järgi üldosas toodud loamenetluse reegleid vaid neile seadustele, milles on tehtud vastav viide. Esialgu kehtivatesse seadustesse (nt veeseadus, jäätmeseadus) sellist viidet ei tehta, vaid loamenetluse reeglid hakkavad vastavates valdkondades kehtima alles siis, kui võetakse vastu vastavad keskkonnaseadustiku eriosana koostatud seadused.

Keskkonnaseadustiku üldosa muudatused

Üldosa seaduse jõustamise kõrval tehtaks eelnõu kohaselt sellesse ka mõningaid muudatusi, mitmed neist on sõnastuslikku laadi. Olulisemad muudatused puudutavad käitajate kohustusi, keskkonnateabe kättesaadavust, veekogu avalikku kasutamist ning keskkonnalubade menetlust.

Käitajate üldkohustuste hulka lisataks kohustus teavitada loa andjat muudatustest loa alusel elluviidavas tegevuses, kui sellega võib kaasneda oluline keskkonnahäiring. Vastuvõetud, ent jõustumata KeÜS annab loa andjale õiguse keskkonnaloa alusel toimuva tegevuse muutumise korral luba muuta. Samas ei kohusta seadus loa alusel tegutsevaid käitajaid otsesõnu oma tegevuse muutmisest loa andjat teavitama. Uue sättega soovitakse vältida olukorda, kus käitaja muudab oma tegevust ning sellega kaasnevad olulised keskkonnahäiringud, ent loa andja saab sellest alles hiljem (probleemide tekkides) teada.

Keskkonnateabe kättesaadavuse sätteid muudetaks selliselt, et Eesti õigus oleks kooskõlas valdkonda reguleeriva EL direktiiviga 2003/4/EÜ. Olulise muudatusena sätestataks, et keskkonnateabe puhul, mille väljastamisest asutus võiks seaduse alusel keelduda (nt kui mingi dokument on tunnistatud isikuandmete kaitsmiseks asutusesiseseks kasutamiseks), tuleb igal juhtumil kaaluda, kas keeldumisega seotud huvi kaalub üles teabe väljastamisega seotud avaliku huvi. Senise seaduse sõnastuse järgi tuli vastavat huvi kaaluda vaid keskkonnaohu ilmnemisel.

Veekogude avaliku kasutamise osas muudaks eelnõu vastuvõetud üldosa seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt eeldatakse veekogude avalikku kasutuses olemist. Muudatuste kohaselt oleks avalikuks kasutamiseks vaid need veekogud, mis avalikuks kasutamiseks määratud (selline kord kehtib ka praegu). Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks veekogude suure arvu tõttu nende avalikust kasutusest väljaarvamine liiga töömahukas ja halduskoormust põhjendamatult suurendav.

Keskkonnalubade menetluse sätetes soovitakse eelnõuga teha hulk muudatusi, mille eesmärgiks on hõlbustada avalikkuse osalemist keskkonnalubade menetlemises. Juhul, kui keskkonnaloa eelnõu koostamine võtab kauem aega ning loataotluse esitamisest teavitamise ajaks ei ole teada, millal eelnõu valmib ja millal seda avalikustatakse, tuleks avaldada kaks teadet. Esimene teade teavitaks taotluse menetlusse võtmisest ja teine (loa andmise või sellest keeldumise) otsuse eelnõu valmimisest ja avalikustamisest. Hetkel näeb üldosa seadus ette vaid ühe teate avaldamist (pärast taotluse esitamist).

Lisaks sellele reguleeritaks seaduses täpsemalt keskkonnaloa taotluse ja loa eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu korda. Sätted on sisult küll sarnased haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätetega, ent leidub ka erisusi (nt nõue protokollida keskkonnaloa avalikku arutelu). Reeglite koondamine ühte seadusesse peaks andma nii ametnikele kui ka menetluses osalejatele neist parema ülevaate.

Esimesed keskkonnaseadustiku eriosa seadused

Eelnõuga plaanitakse teha põhjalikumaid muudatusi ka kolmes valdkondlikus seaduses, mida saaks seejärel pidada osaks keskkonnaseadustikust. Esimesteks eriosa seadusteks oleks geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (GMOVS), keskkonnavastutuse seadus (KVS) ja looduskaitseseadus.

GMOVSi muudatuste kohaselt toimuks ka GMOde keskkonda viimise loa ja GMOde turustusloa muutmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine avatud menetluses (st sellest teavitataks avalikkust ning korraldataks avalik väljapanek). Hetkel vastavatele menetlustele avatud menetlust ei kohaldata, ent see ei ole sisuliselt põhjendatud, kuna ka sellistel juhtudel võib olla avalikkusel huvi menetluses osalemise vastu.

Samuti muudetaks geenitehnoloogiakomisjoni volitusi. Kehtivas õiguse kohaselt peaks see teaduslik nõuandev organ tegelema ka GMOde keskkonda viimise taotluse ja GMOde turustusloa nõuetele vastavuse kontrolliga. Kuna tegemist on olemuslikult haldusorgani ülesandega, antakse vastav volitus eelnõu kohaselt Keskkonnaministeeriumile.

Keskkonnavastutuse seaduse muudatustega seataks isikutele kohustus taluda nende kinnisasjadel toimuvaid keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise toiminguid ning vältimis- ja heastamismeetmete rakendamist. Vastav kohustus tekib reeglina alles vastava haldusakti alusel, mille menetluses kinnisasja omanik saab osaleda. Kui kinnisasjale tekitatakse meetmete rakendamisel kahju, on kahju tekitaja kohustatud selle hüvitama.

Keskkonnakahju tekitaja vastutus mõnevõrra suureneks. Nii sätestatakse, et nn kõrgendatud riskivastutuse korral (nt kui käitaja tegutseb jäätmeluba nõudvas valdkonnas) eeldatakse käitaja vastutust. Samuti ei oleks eelnõu kohaselt sellistel juhtudel kahju hüvitamine enam välistatud ka siis, kui käitaja tegutses ohu- või hädakaitseseisundis (viimane on erand, mida EL direktiiv 2004/35/EÜ ehk nn keskkonnavastutuse direktiiv ette ei näe). Samas oleks kahju tekitajatel erinevalt kehtivast õigusest võimalik teavitada kahjust lisaks Keskkonnaametile ka Keskkonnainspektsiooni. Samuti laiendataks võimalikke tagatisi, mida kahju tekitaja saab kulude ajatamise korral kasutada.

Looduskaitseseaduse kavandatavatest muudatustest on põhimõttelisim mineraalide kaitset puudutava regulatsiooni väljajätmine. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole vastavaid sätteid praktikas rakendatud ning kaitset vajavate mineraalide kaitse on võimalik nende üksikobjektidena kaitse alla võtmise teel.

Lisaks sellele tehakse hulk väiksemaid täpsustusi ja muudatusi, nt lubataks erandina ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse rajada sildu, paigaldada maakaabliliine ning olemasoleva elamu juurde rajada kaevu või maaküttesüsteemi. Samuti võimaldataks elupaiga tegevuskava koostamist analoogselt liikide kaitsekavadega. Lisaks leevendataks otse seaduse alusel kaitstavate püsielupaikade režiimi, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt on see kohati rangem kui keskkonnaministri määrusega kaitse alla võetud püsielupaikade puhul.

Muude seaduste muudatused

Eelnõu kohaselt muudetaks veel üksikuid sätteid asjaõigusseaduses, halduskohtumenetluse seaduses, jäätmeseaduses, keskkonnajärelevalve seaduses, keskkonnaregistri seaduses, maapõueseaduses, metsaseaduses, veeseaduses ja välisõhu kaitse seaduses.

Keskkonnalube puudutavates seadustes kavandatud muudatused puudutavad avalikkuse loamenetluses osalemise sätteid. Lisaks väljaandele Ametlikud Teadaanded kohustataks loataotluse kohta käivat teadet avaldama ka ajalehtedes (kohaliku või maakondlikus, regionaalse või üleriigilise häiringu puhul üleriigilises ajalehes). Samas sätestataks võimalus avaldada üks teade nii loataotluse kui keskkonnamõjude hindamise algatamise kohta. Sellisel juhul tuleb täita mõlemale teatele esitatavad nõuded (eriti sisu osas). Sätted on vajalikud selleks, et tagada üldosa seaduses sätestatud igaüheõigust osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel.

Edasised sammud

Eelnõu kohaselt jõustuks KeÜS koos kavandatavate muudatustega teistes seadustes 1. jaanuaril 2014. Eriosade seadused peaksid Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt esitatama Valitsusele hiljemalt 2014. a I kvartalis (erandiks on maapõueseadus, mille tähtajaks on 2014. a II kvartal).

KÕKi hinnangul on positiivne, et pikalt kestnud keskkonnaõiguse kodifitseerimisprotsessis on taas astutud oluline samm lähemale selle lõpule. Loodame, et ka eriosa seaduste koostamine laabub vastavalt hetkel plaanitud ajakavale ja lisaks tähtaegade järgimisele saavad uued seadused ka sisult kvaliteetsed.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu ja muud materjalid Eelnõude Infosüsteemis