Euroopa Kohus asus Saksamaa lossipargi puude raiet käsitleva keskkonnateabe eelotsusetaotlust lahendades seisukohale, et teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja riigiasutus saab teabenõude tagasi lükata vaid erandlikel juhtudel. Ka siis tuleb kaaluda avalikku huvi teabe avaldamise vastu ja põhjuseid, mis nõuavad asutusesiseseks teabevahetuseks mõeldud teabe mitteavaldamist. Teabetaotleja ise erihuvi tõendama ei pea. Kui aga teabetaotleja soovib esitada erihuvi kohta tõendeid omal algatusel, peab riigiasutus neid hindama. Olemasolevad huvid võivad ajas muutuda, st tundliku sisuga teave võib olla selle koostamisest möödunud aja tõttu kaotanud oma tundliku laadi.

Teabenõude menetlemise protsess, eelkõige huvide kaalumine ja selle tulemus, peab huvitatud isiku jaoks olema kontrollitav ning vaide- ja kohtumenetluses vaidlustatav, mistõttu peab keeldumise otsus sisaldama keeldumise põhjuseid. Põhjuste esitamisel ei piisa, kui riigiasutus viitab direktiivis toodud erandile, vaid asutus peab esitama põhjused, miks avalikustamine võib viidatud eranditega kaitstud huve konkreetselt ja tegelikult kahjustada; niisugust ohtu peab olema võimalik mõistlikult ette näha ja see ei tohi olla pelgalt oletuslik.

Euroopa Kohtu otsus puudutab Eestis keskkonnateabe avaldamise küsimusi, sh muude avaldamiserandite kasutamist peale asutusesisese teabevahetuse kohta võimaldatava erandi. Keskkonnateabe avaldamisest oli juttu näiteks 2020. aasta detsembri uudiskirjas.

Euroopa Kohtu otsus

Keskkonnainfo direktiiv

Uudis on esmakordselt avaldatud KÕKi väljaantavas keskkonnaõiguse veebruarikuu uudiskirjas

UURI ESKKONNAÕIGUSE UUDISKIRJA TOETAMISE KOHTA!