Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk. Foto: Arno Põder

“Maailma kohtutest on tulnud kliimaasjades vägagi julgeid, aga ka ettevaatlikumaid otsuseid. Mõlemat lähenemist annab olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest hästi põhjendada ja seda on erinevad kohtud ka teinud. Eesti kohtute otsuseid on üldistavate järelduste tegemiseks veel vähevõitu. Minu jaoks on oluline, et Eesti [kohtute] otsused põhineksid tugeval teaduslikul põhjal ja heal juriidilisel argumentatsioonil. Otsustajatel peaks olema tarkust ja julgust lugeda ning järeldusteni jõudmisel kasutada ka IPCC raporteid, Pariisi kokkulepet, Eesti Põhiseadust, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni. Üksnes lähedaste ja mugavalt tuttavate seaduste-määruste, riigisiseste arengukavade ning konkreetsele projektile tehtud keskkonnamõju hinnanguga tutvumisest ei pruugi kliimaga seotud otsuste tegemiseks piisata. Julged ja head pole ka otsused, mis põhinevad peaasjalikult otsustaja kõhutundel, maailmavaatel või hõlpsasti ümber lükatavatel käibetõdedel.

Vähene julgus võib olla põhjustatud vähestest teadmistest. Kliimateema on Eesti juristidele veel üsna uus ja võõravõitu. Kindlasti oleks abiks koolitused, hõlpsasti kättesaadavad eestikeelsed materjalid ja sisukad seletuskirjad."

Arutelu keskendub sellele, kuivõrd Eesti otsustes kliimamuutusega arvestab. Kliimamuutus on meie ajastu üks suuremaid ohte inimkonnale ja ökosüsteemidele. Prognoosid muutuvad üha süngemaks. Kuidas peaks see arusaam väljenduma meie keskkonnaotsustes nii, et järeltulevad põlved näeksid, et oleme teinud kõik endast oleneva kliimamuutuse pidurdamiseks? Kuivõrd arvestatakse Eesti riigi otsustes kliimamuutusega praegu? Kas see on piisav? Mis takistab otsustusprotsessides kliimamuutusega arvestamist ja mis nende takistustega teha? Arutelu jooksul saavad sõna mitmed osapooled, kelle kätes on otsuste tegemine. Näiteks keskkonnamõjude hindaja ja kliimaaktivist.

Laval arutlevad Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle avavad keskkonnaotsuste tegemise õiguslikke ja teoreetilisi tahke, praegust praktikat ning lahendamist vajavaid kohti ametniku ning kohtusüsteemi vaatenurgast.

Arutelu veab ERRi ajakirjanik Anna Pihl.

 

Loe veel: