"Eestlased on läbi aegade olnud kaalutlevad ja pikatoimelised, aga kui otsus on langetatud, siis jagub julgust ja südikust selle elluviimisel. Mulle tundub, et kliimaotsustega on samamoodi – me ei torma esimeste hulljulgete seas kohe midagi keelama või lubama, vajame aega mõtlemiseks, arutamiseks ja teemasse süüvimiseks. Eesti kliimapoliitika on läbimõeldud ja ambitsioonikas ning ehk ongi nüüd käes see aeg, kus mõelda, kuidas võiks üksikute haldusotsustega selle elluviimist julgelt toetada.
Haldusotsustes
(keskkonnaload, planeeringud, ehitusload) ei ole kliimateema selle olulisust
arvestades kaalukal kohal. Meil on omajagu riiklikke või lokaalseid
keskkonnaprobleeme (nt hais, müra, veekaitse, maastikumuutused), mis meid
täna oluliselt rohkem kõnetavad. Oleme siin julgeid tegevusi keelama, piirama
või keskkonna kaitseks tingumusi seadma. Küll ei meenu ühtegi haldusotsust, kus
tegevus oleks keelatud põhjusel, et see mõjutab oluliselt kliimat. Samuti ei
meenu ühtegi otsust, kus kliimamuutuste leevendamise mõju oleks üles kaalunud
kahju muudele keskkonnaelementidele ja tegevust oleks seetõttu lubatud. Kui
selliseid otsuseid ei meenu, siis pole ju põhjust öelda, et oleme julged. Pigem
võiks öelda, et meil pole veel selgust, kas ja kuidas võiks üksikotsustega
kliimapoliitikat
toetada.
Me ei saa haldusotsust koostavalt spetsialistilt või nende grupilt eeldada, et nad oleksid kursis kõige värskemate teadusuuringutega, erinevatel tasanditel vastuvõetud eesmärkide ja tegevuskavadega ja et nad üksikotsuste tegemisel mõistaksid kumulatiivset mõju maailma kliimale. Peame nende tööd lihtsustama, määrates sektoritele nt kasvuhoonegaaside heite piirid, millest kinnipidamist igapäevatöös jälgida."
Arutelu keskendub sellele, kuivõrd Eesti otsustes kliimamuutusega arvestab. Kliimamuutus on meie ajastu üks suuremaid ohte inimkonnale ja ökosüsteemidele. Prognoosid muutuvad üha süngemaks. Kuidas peaks see arusaam väljenduma meie keskkonnaotsustes nii, et järeltulevad põlved näeksid, et oleme teinud kõik endast oleneva kliimamuutuse pidurdamiseks? Kuivõrd arvestatakse Eesti riigi otsustes kliimamuutusega praegu? Kas see on piisav? Mis takistab otsustusprotsessides kliimamuutusega arvestamist ja mis nende takistustega teha? Arutelu jooksul saavad sõna mitmed osapooled, kelle kätes on otsuste tegemine. Näiteks keskkonnamõjude hindaja ja kliimaaktivist.
Laval arutlevad Riigikohtu nõunik Pihel Kuusk ja Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle avavad keskkonnaotsuste tegemise õiguslikke ja teoreetilisi tahke, praegust praktikat ning lahendamist vajavaid kohti ametniku ning kohtusüsteemi vaatenurgast.
Arutelu veab ERRi ajakirjanik Anna Pihl.
Tuleviku elukeskkonna ala kõigi 9 arutelu kohta uuri lähemalt siit: https://fb.me/e/3lKDXaQq8