Analüüsis leiavad juristid, et eelnõu koostamisel on lähtutud väärast eeldusest, et KeÜS § 24 lg 1 kohaselt võib küsida vaid sellist teavet, millele pole seatud juurdepääsupiiranguid. Tegelikult võimaldab säte küsida keskkonnateavet AvTS-s sätestatud korras sõltumata sellest, kas sellele teabele on seatud juurdepääsupiirang.

Analüüsist saab järeldada, et eelnõus kavandatud juurdepääsupiirangud nii metsaregistri andmetele (MS § 9 lg 4) kui SMI andmetele (MS § 9.1) ei ole kooskõlas Aarhusi konventsiooni ega EL keskkonnainfo direktiivi sätetega, mis reguleerivad avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele.

Loe lisaks Postimehes 19.08.2021 ilmunud lugu, kus üks analüüsi autoritest KÕKi jurist Kärt Vaarmari ütleb, et "Küsimus pole ainult formaalses mittevastavuses rahvusvahelisele või Euroopa õigusele. See on täiesti põhimõtteline küsimus, kui läbipaistev on avalik võim ja kui kontrollitav on tema tegevus. Küsimuse all on ka põhiseaduse paragrahvid, mis on seotud sõnavabaduse teemaga. Kui avalik võim saab infoga manipuleerida, siis polegi ju võimalik avalikult arutada, kui palju metsa Eestis on ja kui palju seda võib raiuda.»

Analüüsi koostasid KÕKi juristid Kaarel Relve ja Kärt Vaarmari.
Analüüsi tellis Jevgeni Ossinovski.

  • Analüüsi leiab SIIT.
  • 2021. aasta kevadel juhtisid KÕK ja ELF Riigikogu keskkonnakomisjoni tähelepanu ning esitasid seisukohad samale eelnõule (292SE), leides, et plaanitud muudatused on vastuolus Aarhusi konventsiooniga ning selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega: https://bit.ly/3k1cPcq