Kavandatud 30% kaitstavate alade ja 70% majandusmetsa osakaalude fikseerimine loob ulatusliku õigusliku ebaselguse. Kavandatud muudatused ei taga elupaikade ja liikide soodsat seisundit, ega vasta EL õigusaktide (EL loodus- ja linnudirektiivi ning EL looduse taastamise määruse) nõuetele. Samuti ei ole eelnõude koostamisel järgitud hea õigusloome tava, sh analüüsitud eelnõuga kaasnevaid mõjusid loodusele ja ühiskonnale.
KÕKi õigusekspert ja analüüsi üks koostaja Kärt Vaarmari selgitab, et koalitsioonileppes väljendatud ideede elluviimisel tuleb arvestada kehtivate õigusraamide ja rahvusvaheliste kohustustega: “Iga koalitsioonileppesse kirja pandud mõte ei pea tingimata õigusakti muudatusena realiseeruma. Praegu ei ole vähimalgi määral selge, kuidas Eesti loodus nende muudatuste järel kaitstud saaks. Looduskeskkonna hea seisund on vajalik inimese elukeskkonna kaitseks, inimõiguste tagamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.”
Plaanitavad muudatused seavad majanduslikud kaalutlused looduskaitselistest eesmärkidest tähtsamaks, mis takistab elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamist. Majandusmetsade kohustusliku protsendi seaduses kehtestamine toob kaasa vajaduse hakata tulevikus kaitsealasid kaitse alt välja arvama.
Analüüs on leitav SIIT.