Uudised

Seepärast ei ole üllatav, et märgalaviljelusele on nii õigusnormides kui põllumajandustoetusmeetmetes nii vähe tähelepanu pööratud. Mõnel juhul võib see olla isegi vastupidine - õigusnormid ja toetusmeetmed kas takistavad või ei võimalda üldse märgalaviljeluse kasutamist.

Analüüsi eesmärk on:

• hinnata Eesti õiguslikku raamistikku ja põllumajandustoetusmeetmeid, et teha kindlaks märgalaviljeluse rakendamise võimalused ja takistused;
• anda soovitused märgalaviljeluskultuuri laiemaks kasutuseks Eestis.

Analüüs keskendub kehtivatele seadustele ja toetusmeetmetele, kuid juba olemasolevate eelnõude muudatusettepanekute põhjal käsitletakse ka tulevasi regulatsioone. 

Analüüsi tulemused ja soovitused lühidalt:

• riiklike strateegiate puhul on kliimapoliitika raamdokument hea raamistik, mille alusel koostada looduskaitse, maaelu arengu ja metsanduse uusi strateegiad;
• kuivendatud turvasmuldade loodusliku veerežiimi taastamist puudutavate õigusnormide osas on oluline, et veeseaduse eelnõu võetaks vastu kujul, mis ei takista märgalaviljelust;
• veeseaduse eelnõu seletuskirja tuleks muuta, et täpsemalt viidata märgalaviljelusele kui "maa sihtotstarbelisele kasutamisele", mille puhul võib veerežiimi muuta.
• et veeseaduse eelnõus ei mainita märgalade taastamist ühe eesmärgina, võib üleujutusriski ennetamise määrus ja üleujutuse tekitamise keeld takistada märgalade taasta
• uus maaparandusseadus annab võimaluse lõpetada kuivendussüsteemi kasutamine üldsõnalise sätte alusel, mis lubab seda teha "avalikes huvides". Siiski on soovitav, et selle jaoks oleksid konkreetsed juhised või "asutus(t)esisesed reeglid". Sama kehtib ka metsaseaduse ja selles sisalduvate maaomanike kohustuste kohaldamise kohta.

Põllumajandustoetuste märgalaviljeluse sõbralikumaks muutmiseks soovitab analüüs ligi 10 muudatust alates põllumajanduskultuuride riiklikust nimekirjast lõpetades täiendavate toetusmeetmetega.

Analüüs eesti ja inglise keeles:

• Märgalaviljeluse võimalused ja väljakutsed Eestis. Õigusnormide ja strateegiate analüüs
• Paludiculture – opportunities and obstacles in Estonia. Analysis of legal rules and strategies

Samalaadsed analüüsid koostas Keskkonnaõiguse Keskus ka Läti ja Leedu kohta:

• Synthesis for general conclusions and recommendations for improved legislatory and framework conditions for paludiculture in Baltics

Analüüsid on koostatud projekti "Märgalaviljelus Baltimaades” raames (“Paludiculture in the Baltics Potential and Capacities for climate protection through productive use of rewetted peatlands”), mille juhtpartneriks on Greifswald Mire Centre partner Michael Succowi Sihtasutus ja projekti rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). Projekti eesmärk on hinnata kliimanutika põllumajanduse ehk märgalaviljeluse kasutusvõimalusi Baltimaades, et vähendada kuivendatud turbaaladest lähtuvaid kasvuhoonegaaside emissioone.