Uudised

Õiguskantsler: projekteerimistingimuste ja ehituslubadega ei saa panna paika uue elurajooni ehitamise järjekorda

Õiguskantsler avaldas 6. aprillil oma seisukoha küsimuses, milliseid kõrvaltingimusi on võimalik projekteerimistingimustele ja ehitusloale seada. Õiguskantsleri poole pöördus kinnisvaraarendaja, kes polnud rahul nelja kinnistu detailplaneeringu elluviimisel esitatud nõuetega. Nimelt oli Tallinna linn esitanud projekteerimistingimustes ja ehitusloas nõuded, mis kohustavad arendajat ehitama detailplaneeringus ette nähtud lasteaia ja taotlema sellele kasutusluba hiljemalt koos neljanda kortermaja kasutusloaga. Lisaks sisaldus projekteerimistingimustes punkt, mida võis pidada linna lubaduseks võtta lastead pärast valmimist üürile, kuid hiljem on linn keeldunud küsimust isegi arutamast.

Muudatuse üks peamisi põhjuseid on vähendada halduskoormust, mis kaasneb tänase olukorraga, kus läbi KIKi rahastatakse ka Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste põhitegevusi (nt keskkonnaseiret). Sellele probleemile on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll oma 2014. a kontrolliaruandes. KÕKi hinnangul seab süsteemi muutmine kavandatud viisil keskkonnavaldkonna rahastamise ja selle mahu senisest enam sõltuvusse poliitilistest otsustest. Mõistmatuks jääb ka, miks eelnõuga alles nüüd välja tullakse ning seda kiireloomulisena, sihtrühmadega põhjalikumalt läbi arutamata menetletakse. KIKi rahastamisega seotud probleemid olid teada juba aastaid, mistõttu oleks vastava soovi korral võinud muudatusi rahulikumalt ette valmistada. Praeguse teguviisi kooskõla õigusloome hea põhimõttega on kaheldav.

Valminud uuring saab olema aluseks keskkonnatasude ülevaatamisele

I etapi käigus valminud analüüsi tulemusel tuvastati Eesti jaoks viis prioriteetset valdkonda (saasteainete heide välisõhku, müra, saasteainete heide vette, maa hõivamine, veekogude paisutamine ja tõkestamine) ja pakuti välja metoodika nende valdkondade keskkonnakasutusest tulenevatele keskkonnamõjudele arvuliste väärtuste omistamiseks. Lisaks sellele tehti ettepanekuid täna kehtiva õigusruumi osas suurema selguse loomiseks. Näiteks müra puhul tuleb luua ühtne arusaamine müra normtasemete sisust, mis tooks selguse, millistel aladel ja millistel tingimustel millised normid kehtivad (nt millised normid kehtivad metsas, põllul); veekogude paisutamise valdkonnas tuleb vaadata üle, kas väiksemate vooluveekogude määratlemine veekogumina on alati põhjendatud ja luua selgus rannikule avanevate lõhejõgede ökoloogiliste eesmärkide osas.

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs soovitab reguleerida senisest väiksemat hulka õhusaasteaineid

Juba 2016. a alustatud uuring analüüsis hetkel Eestis kehtestatud 78 saasteaine piirväärtuse põhjendatust, ainete keskkonna- ja terviseohtlikkust ning esitas ettepanekud Eesti tingimustes oluliste saasteainete uute piirnormide kohta. Analüüs soovitab algsest nimekirjast jätta välja saasteained, mida satub välisõhku nii vähe, et need ei kahjusta olulisel määral inimeste tervist ega keskkonda. Kuna paljude ainete piirväärtused on kehtestatud pea 30 aastat tagasi, vajab nimekiri kaasaja teadusuuringute alusel ajakohastamist.