“Eestile seatud maakasutuse ja metsanduse valdkonna kliimaeesmärgi täitmine on võimalik. Kiireim tee selleks on hoida aastane raiemaht 7,2 miljoni tihumeetri piires, nagu saab järeldada Maaülikooli ja Keskkonaagentuuri analüüsist. Siia juurde on vaja ülemineku kava, mis toetab igakülgselt muutustest mõjutatud inimesi, näiteks ümberõppimise võimalusi ning uusi töökohti luues,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi aseesimees Siim Kuresoo.
Eesti riik on võtnud kliimakriisis kohustused, mida tagasi pöörata pole mõistlik ega vajalik. Erinevad sektorid, kodanikuühendused ja riik peavad tegema koostööd, et rohepöörde võimalused enda kasuks tööle panna.
“Tööstussektor hirmutab
töökohtade kadumisega, ent see on põhjendamatu ja jätkusuutmatu. Rohepöödega
lisandub hulk uusi tasuvaid töökohti. Lisaks on Eestis praegu tööjõupuudus
mitmes sektoris, kuhu oodatakse uusi inimesi ning toetatakse ka nende
ümberõpet. Rohepöördega kaasnev majandusmudeli muutumine on vältimatu, sellega
tuleb kohaneda ja koostöös luua Eestile arendavaid perspektiivseid uusi
võimalusi,” lisas Asutajate Seltsi juhatuse liige Karen Burns.
Avalik pöördumine on
vastus oktoobri alguses valitsusele saadetud kirjale, milles sotsiaalpartnerid,
tööandjate ja ametiühingute esindajad ning ettevõtlusorganisatsioonid kutsusid
üles LULUCFi protsessi tagasi pöörama, et Eesti maakasutuse kliimaeesmärke
vähendada.
Vaata lisaks:
- LULUCF taustapaber. Metsaraie ja süsiniku sidumise seos: Eesti olukord ja valikud (Eestimaa Looduse Fond, 2022)
- Loodusteadlaste vaade kliimakriisi lahendamisele, 17.10.2022
Lisainfo:
Karen Burns, Asutajate Seltsi juhatuse liige, karen.burns@fyma.ai, 5558 9277