Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele
annab kaalu kaks kuud tagasi avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli
(IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi
kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi
kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib
inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa
Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet
kõigile" (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema.
Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja
kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi
kliimaleppe eesmärkide täitmiseks.
Eesti konkurentsitult suurim CO2
heite allikas on põlevkivisektor. 2017. aasta OECD
keskkonnaraporti kohaselt on Eesti majandus OECD
riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses
toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase ning
ületame sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra. Ka ühe elaniku kohta on
meie CO2 jalajälg Maailmapanga
andmetel üks maailma suuremaid, olles oluliselt kõrgem kui
nt naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil.
Kui riigid, sh Eesti, jätkavad senisel
moel kasvuhoonegaaside õhku paiskamist, võib maailma kliima soojeneda võrreldes
tööstusrevolutsiooni eelse ajaga 1,5 kraadi võrra juba 2030. aastaks. Eestil jääb
praegu puudu ambitsioonikusest eesmärkide ja tegevusplaanide seadmisel kliima-
ja energiapoliitikas, kuigi selle vajalikkusele on viidanud nii rahvusvahelised
organisatsioonid ja raportid kui ka Eesti enda kodanikuühendused ja teadlased.
Eestil on võimalus olla maailma kliima tasakaalustamisse panustamisel esirinnas
- liikuda põlevkivilt üle taastuvatele energiaallikatele, selmet keskenduda
lühiajalisele majanduslikule kasule ning teha planeedile karuteene uute
põlevkiviõlitehaste planeerimisega. Hääbuva fossiilkütuste sektori toetamise
asemel tuleb eelistada keskkonnasäästlike majandusmudelite kasutuselevõttu. Selle
keskmes on kahtlemata üleminek taastuvenergiale, mis on juba täna
tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõttekas ning keskkonna heaolu
seisukohast hädavajalik.
Nagu nendib ka meie president tänavuses jõulutervituses - oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta. Kutsume teid üles toetama selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni vastu võetud visiooni puhtast planeedist ning astuma otsustavalt ja hoogsalt taastuvenergia ajastusse. Loodame selles teile!
Keskkonnaõiguse Keskus
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Taastuvenergia Koda
Arengukoostöö Ümarlaud
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Eesti Ornitoloogiaühing
Balti Keskkonnafoorum
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
Nõmme Tee Selts
Läänerannik