Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös valminud hinnang “Metsanduse arengukava 2030 eelnõu vastavus säästva arengu õiguslikele kohustustele” ütleb, et MAK2030 eelnõu koostamisel on oluliselt rikutud säästva arengu õiguslikke nõudeid ning elurikkuse kaitsmiseks ja kliimamuutuse leevendamiseks ettenähtud õiguslikke kohustusi.

Eksperthinnangus jõutakse järeldusele, et nii, nagu ei saa säästlikuks lugeda Eesti metsade majandamist viimastel aastakümnetel, ei täida ka MAK2030 eelnõus kavandatu mingilgi määral säästliku metsanduse eesmärki. Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Liina Steinberg selgitas: “Elurikkuse ja kliimamuutusega ning sotsiaal-kultuuriliste vajadustega seotud probleemidele on lähenetud pealiskaudselt, samas kui metsanduse konkurentsivõime küsimusele ning metsatööstuse vajadustele on pööratud ulatuslikku tähelepanu. Sellisel kujul on tegemist metsatööstuse, aga mitte metsanduse arengukavaga, mida toetab ka soov jätkata senise intensiivse raiemahu ja muude tööstust soosivate praktikatega. Eriti alarmeerivalt peaks mõjuma eksperthinnangus osundatu, et sõltuvalt andmeallikast varieerub nii raiete kui ka juurdekasvu kohta käiv senine metsastatistika ulatuslikult ning et andmed on paljudel juhtudel ebausaldusväärsed.”

MAK2030 eelnõu õiguslikud vastuolud puudutavad nii raiestsenaariumide valikut, elurikkuse kaitset, kliimamuutusega arvestamist kui ka avalikkuse kaasamist eelnõu koostamisel. “Enamik MAK2030 eelnõus kavandatud meetmetest, nagu näiteks elurikkust kahjustavad raied või elurikkuse probleemide lahendamata jätmine, on vastuolus ELi loodus- ja linnudirektiividest ning ELi elurikkuse strateegiast tulenevate nõuetega. Eelnõus kavandatu ei võimalda Eestil täita ka võetud kliimakohustusi ning jätkuv hiline ja ebatõhus avalikkuse kaasamine MAK2030 koostamisse võib viia selleni, et MAK2030 lõpptulemus on õigusvastane, ” rääkis hinnangu üks autoritest KÕKi jurist Kärt Vaarmari. “MAK2030 eelnõu õiguslike probleemide lahendamist tuleb alustada raiemahu märkimisväärsest vähendamisest ning õigusaktidega kooskõlas olevate sisuliste tegevuste planeerimisest,” lisas ta.

Keskkonnaorganisatsioonid on aastate jooksul korduvalt MAK2030 eelnõule selle koostamise käigus samasisulist tagasisidet andnud, kuid valdavalt on see jäänud arvestamata.

Eksperthinnangu kaasautor PFPI direktor Dr. Mary S. Booth, PhD rääkis, et suuremahuline tööstuslik raie Eestis on vähendanud metsade võimet salvestada süsinikdioksiidi, mis näitab selgelt, et raiemahud ei ole olnud säästlikud isegi kõige kitsama määratluse kohaselt. “Seetõttu on šokeeriv näha, et metsanduse arengukava eelnõu näeb ette jätkamist sisuliselt business as usual, mis tähendab, et Eesti metsandussektor on jätkuvalt kliimamuutusele kaasaaitaja, mitte lahenduse pakkuja,” lisas ta.

Taustaks
MAK2030 eelnõu koostamise ettevalmistust alustati 2017. aastal Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel. 2018. aastal moodustati arengukava koostamise ettepaneku koostamiseks töörühm. Paralleelselt töörühma kohtumistega telliti teadlastelt alusuuring. Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele, mis algatas metsanduse arengukava koostamise 10. jaanuaril 2019. Keskkonnaminister Rain Epler lõpetas metsanduse arengukava juhtkogu detsembris 2020 tegevuse. 24. märtsil 2021 moodustati keskkonnaminister Tõnis Mölderi käskkirjaga uus juhtkogu. Tänaseks on metsanduse arengukava (MAK2030) keskkonnamõju ja teiste oluliste mõjude hindamise aruanne valmis ning sellele saab ettepanekuid esitada 16. augustini.