Uudised

Eesmärgid

Uute reeglitega seati eesmärgid nii olme- kui pakendijäätmete ringlussevõtule. Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamise moodus, kus jäätmetes sisalduvaid materjale kasutatakse tootmises uuesti kas esialgsel või uuel otstarbel (nt saab paberit ümber töödelda, klaasi ümber sulatada jne). Olmejäätmete valdkonnas on ringlussevõtu eesmärk, et 2025. aastaks on ringlusse võetud 55% jäätmetest, 2030. aastaks 60% ja 2035. aastaks 65%. Pakendijäätmete osas seati nii üldine eesmärk kõigi pakendijäätmete ringlussevõtuks kui ka pakendijäätmete materjalide kaupa eraldi. Kõikidest pakenditest peab ringlusse minema 2025. aastaks 65% ja 2030. aastaks 70%. Paberi ja kartongi puhul on vastavad määrad 75% ja 85%, puidul 25% ja 30%, plastil 50% ja 55%, klaasil 70% ja 75%, raual 70% ja 80% ning alumiiniumil 50% ja 60%.

Eesmärgiks on ka jäätmete prügilasse ladustamise järkjärguline lõpetamine, sest selline tegevus võib saastada nii vett, mulda kui ka õhku. Aastaks 2035 peab prügilasse ladustatud olmejäätmete kogus vähendama selliselt, et prügilasse suunataks mitte rohkem kui 10% kõikidest tekkinud olmejäätmetest.

Vastu võetud meetmed näevad ette ka uued jäätmete liigiti kogumise reeglid. Need tuginevad praegustele paberi ja kartongi, klaasi, metallide ning plasti liigiti kogumise eeskirjadele, kuid täiendavalt tuleb koguda liigiti 2022. aastaks ohtlikud kodumajapidamisjäätmed, 2023. aastaks biojäätmed ja 2025. aastaks tekstiilid. Seeläbi parandatakse liigiti kogutud jäätmete kui teisese toorme kvaliteeti ja suurendatakse selle kasutamist.

Vastukaja

Kõik riigid ei olnud uute meetmete suhtes üksmeelel ja esines ka mõningat rahulolematust. Näiteks leidis Poola, et plasti ringlussevõtu eesmärki on tehniliselt keeruline saavutada, samuti kurtis ta iga-aastase raporteerimisega kaasneva suure halduskoormuse üle. Soomele tegi muret, et pakendijäätmete ringlussevõtu üldisi (materjaliüleseid) eesmärke on keeruline saavutada riikidel, kes kasutavad teistest enam puidust pakendeid.

Üks olulisemaid väljakutseid ühiste eesmärkide väljatöötamisel seisneski suurtes erinevustes liikmesriikide jäätmekäitluse praktikas ja tasemes. 2016. aastal läks Euroopas kokku ringlusesse või komposteerimisele 47% olmejäätmetest, kuid seejuures kümnes riigis on taaskasutuse osakaal minimaalne ja ligikaudu 2/3 olmejäätmetest läheb prügilasse, samal ajal kui mitmetes riikides on olmejäätmete prügilasse ladustamine täielikult keelatud.

Väline kriitika uute eeskirjade vastu on olnud, et seatud eesmärgid pole muud kui kompromiss riikide vahel, kes on „ringmajanduses täiesti erinevatest liigadest“, ning et need on saavutatavad vaid 10 riigi jaoks (German Economic Institute). Teised riigid peaksid eesmärkide täitmiseks tegema üüratuid investeeringuid, sest ringmajanduseks vajalik infrastruktuur on neil puudulik. Investeeringute suuruseks liikmesriikides kokku on arvestuslikult 108 miljardit eurot (Ellen MacArthur Foundation).

Edasised sammud

Uued eeskirjad jõustuvad 20 päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.