Mis on keskkonnainfo?

Keskkonnainfo mõiste on väga lai ja võib Eestis hõlmata nii tehtavaid otsuseid kui ka otsustusprotsessi. Sealjuures ei ole oluline, kas see teave on esitatud kirjalikul, visuaalsel või mingil muul viisil. Keskkonnainfo võib seega olla teave keskkonnaseisundi (nt vee kvaliteet), keskkonna seisundit mõjutavate tegurite (nt vett saastav aine), keskkonnaelemente ja -tegureid mõjutavate või mõjutada võivate meetmete kohta (nt mitmesugused toetused), keskkonnaõiguse (nt veeseaduse) rakendamise kohta, inimeste tervise ja ohutuse seisundi ning inimeste elutingimuste kohta (nt veesaaste mõju inimese tervisele). Ent keskkonnateave on ka näiteks riigiasutuse sisemine kirjavahetus (nt ametnikevaheline e-kirja suhtlus).

Kui küsida infot tööstuse heitkoguste kohta, mis tööstuse tegevusest tulenevalt keskkonda eraldub, võib teavet küsida ka heite laadi, koostise, koguse, kuupäeva, asukoha ja leviku kohta. Niisamuti on õigus küsida infot heite mõjude kohta keskkonnale ning inimese tervisele. 

Kuidas keskkonnainfot küsida?

Kui huvipakkuv keskkonnainfo ei ole juba avalikult kättesaadav, näiteks mõnes veebipõhises elektroonses andmekogus (nagu portaal Kotkas), siis tuleb infot valdavale riigiasutusele (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, RMK jne) esitada taotlus. Seda saab teha kas teabenõude vormis või selgitustaotluse vormis, olenevalt sellest, mis laadi info huvitab. Teabenõudele tuleb vastata 5 tööpäeva jooksul, ent seda võib pikendada 15 tööpäevani. Teabenõudega küsitav teave peab olema selline, mis on nö juba olemas ega vaja lisaanalüüsi või muid taolisi ajakulukaid toiminguid. Teabenõuet võib esitada ka suuliselt.

Selgitustaotluseks loetakse pöördumine, mis nõuab vastajalt analüüsi, lisateabe kogumist või muud aeganõudvamat tegevust. Selgitustaotlusele vastamise aeg on üldjuhul 30 päeva, erandkorras võib keerulise küsimuse puhul pikendada tähtaega 2 kuuni. Pikendamist tuleb avaliku võimu esindajal teabe küsijale põhjendada nii teabenõude kui ka selgitustaotluse puhul. Samas info küsija ei pea põhjendama, miks ta infot soovib. Küll aga võib teabe valdaja küsida selgitust soovitava info ulatuse kohta. Keskkonnainfot saab Eestis riigiasutustelt tasuta. Enamasti on asustuste kodulehtedel olemas ka info teabenõude ja teiste pöördumiste esitamiseks. Näide Keskkonnaministeeriumi kodulehelt teabenõude ja selgitustaotluse asjus.

Mida teha, kui sa ei saa küsitud infot?

Kui riigiasutus keeldub keskkonnainfo väljastamisest täielikult või ka osaliselt, võib infot küsinud isikul või organisatsioonil olla õigus keelduv otsus vaidlustada.

Vaidlustamise põhjuseid võib ette tulla erinevaid, ent kõige tavapärasemalt võivad vaidlustamise aluseks olla näiteks järgnevad juhud: riigiasutus ei ole ettenähtud aja jooksul keskkonnainfo päringule üldse vastanud; on vastatud „valesti“ ehk ei ole küsitud infot ei ole küsijale avalikustatud; vastus on esitatud puudulikult ehk osa infost on jäetud küsijale avalikustamata; info väljastamisest keelduvat otsust ei ole põhjendatud; põhjendus ei ole seaduse mõttega kooskõlas; keelduva otsuse tegemisel ei võetud arvesse avalikkuse huvi info kättesaadavuse suhtes.

Kui avalik võim keeldub info andmisest, peab ta seda põhjendama. Võimalikud põhjused keeldumiseks võivad olla näiteks juhtumid, kus:

  • keskkonnainfo avalikustamine võib olla oht riiklikule julgeolekule või rahvusvahelistele suhetele;
  • keskkonnainfo avalikustamine tooks kaasa isikuandmete avalikustamise, kes pole oma isikut lubanud tuvastada;
  • on tegemist teabega, mis võib kahjustada kolmandate isikute huvisid, nt majandushuve;
  • teabe avalikustamine ohustab kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist.

Seega on võimalik, et keskkonnateave ei kuulugi avalikustamisele. Küll aga peab teabe valdaja osaliselt või täielikult keelduva otsuse tegemisel huvisid põhjalikult kaaluma ja tehtud otsust põhjendama, sh täpselt ära näitama, kuidas ja mil määral info avalikustamine erinevaid huve kahjustada võiks. Võimalik huvide kahjustamine ei tohi olla teoreetiline, vaid mõistlikult ettenähtav ja realistlik.

Kui oled kindel, et info oleks siiski pidanud avalikustamisele kuuluma, on keelduvat otsust võimalik vaidlustada otsuse teinud asutuse juures, Andmekaitse Inspektsioonis (vaid teabenõuet), Õiguskantsleri juures või halduskohtus.

Vaata lisaks: 



Lugu ilmus Postimehes 11.oktoobril 2019.

Lisainfo: Kadi-Kaisa Kaljuveer, Keskkonnaõiguse Keskuse jurist, telefon 742 4524, kadikaisa@k6k.ee