Vaidlustada saab juba vastuvõetud otsust või konkreetset toimingut

Eesti seadusandlus ja kohtupraktika kinnitavad, et kohtusse saab kaebuse esitada konkreetse lõppotsuse peale. Selliseks lõppotsuseks võib olla nt riigi või omavalitsuse välja antud haldusakt (nt detailplaneeringu kehtestamise otsus) või konkreetne toiming (erandina võib kohtusse pöörduda otsustamise vältel näiteks siis, kui otsustamisprotsessi käigus tehakse mingi selline viga, mis ei võimalda ilmselgelt mitte kuidagi jõuda õiguspärase lõppotsuseni).

Kliima kaitseks on võimalik seega Eestis vaidlustada otsuseid ja toiminguid, mille alusel planeeritakse kas riiklikul või kohalikul tasandil rajatist või tegevust, mis on süsinikumahukas, st et planeeritav rajatis või tegevus tekitab suures koguses kasvuhoonegaase, tekitades eelkõige negatiivset mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Kõige tõenäolisemad vaidlustatavad otsused erinevate rajatiste (nagu nt põlevkiviõlitehas) puhul on kas detailplaneeringu kehtestamise või ehitusloa andmise otsus või (nt põlevkivi) kaevandamise puhul kaevandamisluba.

Kadi-Kaisa Kaljuveer kutsub oma looga üles mitte niivõrd kliima kaitseks kohtusse pöörduma, kuivõrd leidma ja aktiivselt kasutama otsuste tegemisse sekkumise muid võimalusi. Seda saab teha kasvõi protestides, poliitikadokumente kommenteerides, avalikult sõna võttes või ka oma investeeringuid suunates. Osalemisvõimaluste ning nende tugevuste ja nõrkuste ning senisest tõhusamate välja pakkumise üle kutsub ta kaasa rääkima Keskkonnaõiguse Keskuse korraldataval Arvamusfestivali arutelul “Elu vajab elamist, aga kliima päästmist - millised võimalused on kodanikul kliimapoliitika mõjutamiseks?” 10. augustil kell 12:00 Hea Kliima alal.

Loe terviklikku lugu ERRi portaalist (ilmunud 01.07.2019)