Mõned olulisemad mõtted keskkonnaühenduste seisukohtadest:

  • Eelnõust jääb mulje nagu ei oleks KeA hinnangul õlitehase käitamise mõju kliimale kompleksloa otsuse tegemisel oluline kaalutlus, kuna õlitehas kuulub ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). KeA asub seisukohale, et kuna ELi KHS süsteemis ei ole konkreetsetele üksikkäitistele sätestatud heite ülempiiri, siis järelikult puudub KHG heitmetega seonduv keskkonnanormatiiv, millele vastavust saaks KeA kompleksloa andmisel hinnata. Selline järeldus tugineb mitmele valele eeldusele. Nagu KeA otsuse eelnõus viidatud, on põlevkiviõlitehase näol tegemist KMH kohustusega tegevusega, mille osas peavad kõik kaasnevad olulised keskkonnamõjud olema aja- ja asjakohaselt välja selgitatud. Niisiis, kuna KeA-l on kohustus kompleksloa andmisel võimalikud olulised keskkonnahäiringuid igal juhul tuvastada ning neid vältida, siis ei ole vahet, kas käitis kuulub EL HKS süsteemi või mitte, kliimamõjusid tuleb KMH käigus igal juhul hinnata.
  • Oluline mõista, et Pariisi kliimaleppe osapooleks on nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik eraldiseisvalt, st Eesti riigil on rahvusvahelisest õigusest tulenev individuaalne kohustus teha ‘oma osa’ KHG heitkoguste vähendamisel. Seda on keskkonnaorganisatsioonid enda varasemates seisukohtades samuti selgitanud. Eesti siseriiklikud KHG heitkoguste piirangud (või kliimaeesmärgid) on rangemad kui EL omad, millele tugineb ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Seega tuleb keskkonnaotsuseid tehes juhinduda neist.
  • Seda, et kliimamõjude hindamine on KMH menetluses kohustuslik; et oluline keskkonnamõju KMH direktiivi ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüstemi seaduse (KeHJS) tähenduses võib hõlmata nii projekti mõju kliimale kui ka projekti haavatavust kliimamuutusest ning et kliimakaalutlus peab keskkonnaotsust tehes olema olulisel kohal, kinnitavad selgelt mitmed sätted KMH direktiivis kui ka Eesti õigusaktides, nt KeHJS-is.
  • Kliimamuutusel on keskkonnamõjude hindamise ning otsuse langetamise juures oluline roll ning seda ka üksikprojektile luba andes. Enamgi veel – arvestades kliimamuutuse eskaleerumist, rahvusvahelise kogukonna üha tugevamat konsensust kiire tegutsemise vajalikkusest kliimamuutuse leevendamisel ja muutustega kohanemisel, samuti kliimaregulatsiooni karmistumist, on kliimakaalutluse arvesse võtmine otsuse tegemisel olulisem kui kunagi varem.
Nagu varemgi, leiavad keskkonnaorganisatsioonid ka nüüd, et algatatav KMH peaks igakülgselt ja sisuliselt hindama õlitehase projekti mõju kliimamuutusele juba tulenevalt suurest avalikust huvist. KMH üheks olemuslikuks eesmärgiks on otsustamise läbipaistvuse loomine ning selles avalikkuse kaasamise edendamine. Avalikkus, sh poliitikud ja erinevad ametiasutused peavad olema piisavalt informeeritud, et kliimakriisi puudutavates küsimustes kaasa rääkida ja otsuseid langetada. Kõnealuse õlitehasega seoses on näiteks keskkonnaministeerium korduvalt õlitehase kompleksloamenetluses juhtinud tähelepanu ebaselgusele küsimuses, kuidas ühtib õlitehase rajamine arengustrateegiaga “Eesti 2035” seatud kliimaeesmärkidega. Riigikontroll on pöördunud valitsuse poole kahtlusega, et õlitehase plaan pole kooskõlas EL “Fit For 55” kliimapaketiga. Keskkonnaühendused on korduvalt viidanud SEI 2019 raportile, mis sisuliselt välistab uue õlitehase rajamise, kuna see looks liiga suure riski, mille tulemusena Eesti ei suuda saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki. Lisaks on avalikkuses levimas Eesti Energia väited, et uue õlitehase näol on tegemist hoopis kliimasõbraliku keemia- ja plastitehasega, mis tekitab ilmset segadust avalikkuses, valitsuse liikmetes, investorites jt. Eeltoodu illustreerib hästi, kuivõrd oluline on õlitehase kliimamõjude osas selguse loomine, et ühiskonna liikmed oleksid võimelised kliimakriisi puudutavates küsimustes kaasa rääkima ja teadlikke valikuid tegema.

Keskkonnaamet otsustab KMH algatamise peale vastaspoole seisukoha saamist, täpne aeg on teadmata.

Veebruari keskpaigas avaldas Keskkonnaamet (KeA) Enefit õlitehase kompleksloa keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsuse eelnõu. Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Fridays For Future Eesti esitasid sellele enda seisukoha märtsi alguses.

Samal teemal: