Uuringust tuleb välja, et 40% elanikest peab võimalust keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkida enda jaoks oluliseks, kuid 46% ebaoluliseks, sealjuures 22% täiesti ebaoluliseks. Oluline roll on siin selles, kui keskkonnateadlikuks inimesed end peavad, sest inimestest, kes ei pea end keskkonnateadlikeks, pole enamus ka huvitatud keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkimisest. Neist, kes end aga keskkonnateadlikeks peavad, on keskkonnaotsuste tegemisel kaasa rääkimisest huvitatud üle poole.

Kaasa rääkimise võimalused ja takistused

Kaasa rääkimise võimalusi kohalikul tasandil peetakse paremaks kui riigi tasandil. Siiski, vaid 9% elanikest pidas võimalust kohalikul tasandil keskkonnaotsustes kaasa rääkida heaks, 35% väheseks ja 32% puuduvaks. Riiklikul tasandil pidas oma võimalusi heaks 4%, väheseks 22% ning puuduvaks 46% elanikest. Märkimisväärne on, et selge seisukoht puudus 28%-l vastajaist.

Otsuste tegemise juures kaasarääkimise taksitustena nimetati, et osalemine ei anna tulemust, see ei mõjuta midagi. See on peamine põhjus 50-aastaste ja vanemate hulgas. Järgmiste oluliste takistusena nimetati ajapuudust (peamine põhjus alla 50-aastaste seas), huvipuudust ja infopuudust. 21% küsitletutest leidis, et osalemiseks takistusi pole.

Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige Siim Vahtrus: „Kahtlemata on juhtumeid, kus inimeste arvamusi ei võeta täies ulatuses arvesse. Erinevate soovide ja huvide korral tuleb otsustajal leida nende vahel tasakaal. Teinekord võib tunduda, et tasakaal on teisele, nö „valele“, poole kaldu. Sellest ei tohiks end siiski heidutada lasta ning kindlasti peaks osalema. Alternatiiv on mitte osaleda, ent see on sama, kui küsida, kas minna valima või mitte. Teisisõnu - kui ei osale, siis otsustab keegi teine ning loeb kellegi teise hääl ja sinu hääl kohe üldse mitte. Sageli kuuleb ametnikelt, et seadus näeb ette kohustuse kaasata, ent inimesed ei tule kohale. Kodanike passiivsus omakorda demotiveerib ametnikke ja pidurdab hea kaasamisoskuse teket. Võib tekkida nõiaring, mida saab murda vastastikuse pingutusega - sellega, et kodanikud osalevad hoolimata kõigest ning ametnikud soovivad päriselt kaasata.“

Uuringu järgi on enda sõnul viimase kahe aasta jooksul keskkonnaotsuste tegemisel osalenud vaid 22% elanikest. Kõige enam on otsuste tegemisel osalenud seda teinud:

  • suheldes mõne keskkonnaalase probleemi asjus teiste elanikega ja selgitanud probleemi ning
  • osaledes keskkonnateemalistel aruteludel sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter, blogid, foorumid vms).

Vähem on teavitatud keskkonnariskidest, reostusjuhtumitest, osaletud avalikel keskkonnateemalistel aruteludel. kogutud allkirju oluliste keskkonda mõjutavate projektide poolt/vastu, osaletud keskkonnaalastel demonstratsioonidel või miitingutel, aga ka ise arutelusid algatatud keskkonnaga seotud probleemide lahendamiseks või pöördutud keskkonnaprobleemi asjus mittetulunduslike keskkonnakaitse- või kodanikeühenduste või teadlaste poole.

KÕK kutsub üles osalema keskkonnaalaste otsuste tegemisel

KÕKi kolm nõuannet neile, kes leiavad endas huvi ja soovi osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel:

  1. Tunne huvi ennast ümbritseva vastu ehk jälgi allikaid – ära maga maha osalemisaega!
  2. Tutvu dokumentidega! Ära heitu, kui need tunduvad liiga keerulised, vaid küsi ametnikult!
  3. Kui on selge, mis sinu elukeskkonnas muutuma hakkab, mõtle enda jaoks hästi selgeks, millised on sinu huvid, millega tuleks otsuse tegemisel arvestada. Oluline on mõelda:
    1. MIKS sa mingit tegevust ei taha (nt müra, tolm, tihedam liiklus jms);
    2. MIKS sa selle vastu oled;
    3. MILLISEID sinu huve plaanitav tegevus rikub.

Selleks, et teada saada, mis lähikonnas plaanis on, soovitame jälgida:

  • kohaliku omavalitsuse kodulehte (ruumilise planeeringu teated ja lubadega seotud teated);
  • ametlikudteadaanded.ee, kust käivad läbi kõik teated plaanitavatest tegevustest. Sellel veebilehel saab ka omavalitsuse üksus(t)e kaupa endale e-postkasti teateid tellida;
  • kohalikke ning üleriiklikke ajalehti.

Tutvu keskkonnateadlikkuse uuringuga (2018) Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Loe ja vaata lisaks: