Lähiajal kavatsetakse langetada otsus, milline on raudtee rajamiseks kõige sobivam asukoht, kaalumata sealjuures põhjalikumalt väljapakutud alternatiive. Seda näeb ette nii koostatavate maakonnaplaneeringute kui ka keskkonnamõju hindamise ajakava. Erinevatel alternatiividel on samas erinev keskkonnamõju, mis sõltub nt sellest, kas need läbivad kaitsealasid või loomade rändeteid.
EKO koordinaator Kai Klein peab ruttamist nii olulise otsuse tegemisel lubamatuks. “Hetkel ei ole asukoha valikuks piisavalt andmeid võimalike keskkonnamõjude kohta. Samuti ei ole sisuliselt kaalutud Eestimaa Looduse Fondi ning mitmete teiste osapoolte välja pakutud alternatiive,” nentis Klein. “Planeeringu koostamise eest vastutavad asutused peaksid tulevase raudtee asukohta ning selle võimalikke alternatiive põhjalikumalt analüüsima.”
KÕKi juristi ja juhatuse liikme Siim Vahtruse sõnul oleks lõplik trassi asukohavalik praeguses etapis ühtlasi otseselt õigusvastane. “Lõplik otsus trassi sobivaima asukoha osas tuleks teha alles planeeringu kehtestamisel, mitte praegu, planeeringu algfaasis,” selgitas KÕKi juhatuse liige Siim Vahtrus. “Parima alternatiivi valik niivõrd varases etapis oleks vastuolus nii planeerimise kui keskkonnamõju hindamise õiguslike reeglitega,” lisas Vahtrus.
EKO ja KÕK peavad oluliseks, et kõik Rail Balticu projektiga seotud otsused oleks põhjalikult erinevate osapooltega, sh kodanikuühenduste ja ekspertidega, läbi arutatud. Nii suure ulatusega ja mõjuga taristu planeerimisel on väga oluline üheksa korda mõõta ja vaid üks kord lõigata.
Euroopa rööpmelaiusega kiirraudteetrassi Rail Baltic rajamiseks on algatatud Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud ning nende keskkonnamõjude hindamine. Planeeringud näevad ette raudteetrassi rajamise suunal Tallinn-Pärnu-Ikla, planeeritav raudtee peab võimaldama reisirongidel liikuda kiirusega 240 km/h.
EKO ja KÕKi ühiskiri Rail Balticu planeeringu koostajatele jt asjaosalistele (pdf)