Kuigi seadusemuudatus keelaks kaitsealade piiranguvööndites lageraied, oleksid jätkuvalt lubatud teised uuendusraieviisid, mis võimaldaks ka edaspidi looduskaitsealused metsad mõne aasta jooksul lagedaks raiuda. Ühendused tegid ettepaneku, et kaitsealadel tuleb loobuda kõigist uuendusraietest.
“Kuigi plaanitavas mahukas seadusemuudatuste pakis on ka mitmeid häid muudatusi, on halvaks üllatuseks, et muudatused ei lõpeta kaitsealade lagedaks raiumist, mida on ühiskondlikult pikalt arutatud ja oodatud,” nentis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Silvia Lotman. “Mööda on hiilitud ka pesitsusrahu ja kodumetsade teemast, aga ootamatult on lauale pandud hoopis järjekordsed majandamise intensiivistamist soodustavad ja seni avalikkusega läbi arutamata plaanid,” lisas Lotman.
Üheks taoliseks uudseks plaaniks eelnõus on istandikud. Seadusemuudatus võimaldaks rajada Eestisse väga suurel alal ulatuslikke istandikke — seda nii hall-lepikute asemele kui ka väljapoole metsamaad. Istandikud ei ole aga metsad, vaid elustikuvaesed intensiivsed puidukasvandused. Seal kasvatatakse väikeste vahedega ühesuguseid puittaimi, lubatud on võõrliigid, põhjavett kahjustav väetamine ning raied väga suurtel noorte puudega aladel. Istandike rajamine tooks kaasa neist märksa elurikkamate looduslike hall-lepikute ja nende elustiku kadumise. Väljapoole metsamaad loodavad istandikud tooks aga kaasa muuhulgas põllulindude arvukuse hoogsa vähenemise.
Mitmed teised riigid muudavad istandikke taas liigirikkamaks, ühtlasi on metsade raadamine istandike rajamiseks vastuolus 2023. aastal kehtestatud Euroopa Liidu raadamismäärusega. Keskkonnaühendused on seisukohal, et märkimisväärse keskkonnamõjuga plaanist tuleb loobuda.
Kliimaministeerium tuli suvel välja väga mahuka looduskaitseseaduse, metsaseaduse ja jahiseaduse muudatuste paketiga, millele keskkonnaühendused tegid ühtekokku üle kahekümne muutmise ettepaneku. Muuhulgas tõid keskkonnaühendused välja, et lisaks maismaale peab riik võtma kohustuse kaitse alla võtta ka vähemalt 30% merealast ning kaitse alla võetavatele aladele ei tohi kehtestada piiri, kuna looduskaitse peab lähtuma kaitset vajavatest väärtustest. Kindlasti ei tohi muuta praegust püsimetsanduse majandamise regulatsiooni, mis võimaldaks püsimetsanduse sildi all metsi lagedaks raiuda. Lisaks näevad keskkonnaühendused probleemsena looduskaitse alla võtmise ettepanekute esitamise õiguste piiramist ja metsanduse arengukavast loobumist.
Keskkonnaühenduste koostatud seisukohtade ja ettepanekutega Kliimaministeeriumile saab tutvuda SIIN. Lühikokkuvõtte seisukohtadest leiab ELFi metsablogist.