Tuumajaama võimalike asukohtade kaardistus Viimsi piirkonnas.  Allikas: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi lõpparuanne


Keskkonnaühenduste hinnangul on äärmiselt taunitav, et raportis on jäetud arvestamata võimalike asukohtade otstarbekusega ning tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladestuspaiga omavahelise läheduse vajalikkusega. Samuti tugineb sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs põhjendamatutel eeldustel ja jätab tähelepanuta tuumaõnnetuse stsenaariumid. Seepärast hääletas EKO esindaja töörühmas lõppraporti vastu.

Töörühmas EKO esindajana osalev Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser peab kahetsusväärseks, et riskantse tuumaenergiaga seotud eeluuringud on nõnda pinnapealsed. Vasser peab üheks kõige suuremaks möödalaskmiseks lõppraporti sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, öeldes, et selle eelduste ja järeldustega ei saa kuidagi nõustuda. “Mõjude analüüs pidi muuhulgas kirjeldama, milline on jaama sotsiaalmajanduslik mõju tuumajaama võimaliku asukoha kogukonnale. Analüüsi eelduseks võeti üllatuslikult aga kohalike elanike poolehoid ning tuumajaama tõrgeteta töö. Analüüsimata on maailmapraktikas ohtralt leiduvad õpetlikud näited, kus jaam hüljatakse ehitamise käigus, jaama ehitamisaeg pikeneb eeldatust oluliselt, toimub tõsisem tuumaõnnetus või ilmneb muu probleemne olukord näiteks jaama sulgemisel,” selgitas Vasser.

Ühendused leiavad, et erinevalt raportis toodud pelgale soovitusele peaksid tuumajaam ja kasutatud tuumkütuse ladestamiskoht asuma kindlasti lähestikku, et maandada tuumajäätmete transportimise keerukusest ja turvariskidest tulenevaid ohte. Sellisel juhul jääks ruumianalüüsi praeguste tulemustega võrreldes tugevasse eelistusse muuhulgas Kuusalu, Jõelähtme, Harku ja Viimsi (osaliselt Tallinna linn). Tuumajaama võimalike asukohtade analüüsil tähelepanuta jäänud otstarbekuse kriteeriumi arvesse võtmine võimaldanuks ühenduste sõnul oluliselt paremini hinnata või välistada praegu välja pakutud mitmed elektri- ja transpordiühenduste seisukohalt ebasoodsad paigad, nagu näiteks Prangli saar või Suureranna-Ülendi piirkond Hiiumaal.


Taustainfo:

EKO on tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühma liige alates 2021. aastast. Töörühma ülesanne on osaleda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüsi hankedokumentide koostamisel, anda valdkondlikku sisendit ja nõustada hanke võitnud töövõtjat kogu ruumianalüüsi töö tegemise vältel.

  • EKO põhjendused asukoha lõppraporti vastu hääletamiseks asub SIIN
  • Töörühma protokollis kinnitatud EKO eriarvamus asub SIIN
  • Tuumajaama võimalike asukohtade kaardistus Viimsi piirkonnas teate juures kasutamiseks asub SIIN. Allikas: Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi lõpparuanne
  • Ruumianalüüsi lõpparuanne on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm#tuumaenergia-tooruhm--2

Lisainfo: Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühma liige, madis@roheline.ee, 5395 0310

Teate edastas: Maia-Liisa Anton, EKO koordinaator, info@eko.org.ee, 521 3028


Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Keskkonnaõiguse Keskus.