Eesti Vabariigi põhiseadus, Pariisi kokkulepe ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon nõuavad, et seadusandja kehtestaks ise teaduspõhised, 1,5 °C eesmärgiga kooskõlas olevad, etapiviisilised ja sektoripõhised õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid, mis ei tohi olla varasematest vähem ambitsioonikad.
Eelnõu neid nõudeid ei täida: see ei lähtu süsinikueelarvest, taganeb varasematest 2030. ja 2035. aasta eesmärkidest ning jätab sektoripõhised eesmärgid õiguslikult mittesiduvatesse teekaartidesse.Sellisel kujul vastu võetud seadus võib kaasa tuua eesmärkide kohaldamata jätmise või kehtetuks tunnistamise kohtus ning kahjunõuded riigi vastu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Saatsime oma seisukohad nii keskkonna-, õigus- kui ka põhiseaduskomisjonile ning palusime neil enne praeguse eelnõu teisele lugemisele saatmist arutada õiguslikke probleeme koos ekspertidega ning viia eelnõusse sisse vastavad muudatused.
Loe KÕKi pöördumist ja seisukohti täismahus siit.