Ülevaate põhjal on ilmne, et maavaradega seonduvat soovitakse uutes planeeringutes senisest mahukamalt käsitleda. Tingimuste ja põhimõtete senisest suurem arv ei tähenda samas seda, et planeeringud võiksid kaasa tuua sisulisi muutusi praktikas.
Esiteks tulenevad paljud planeeringutes ettenähtud nõuded kas otseselt või kaudselt juba maapõueseadusest. Nii näiteks ei muuda praktikas midagi nõue vältida ehitamistegevusega maavarudele juurdepääsu püsivat halvenemist, kuna seda tuleb ka tänasel päeval maapõueseaduse kohaselt teha.
Praktikas ei ole muudatusi oodata ka väga üldistest tingimustest, mis vaid rõhutavad ühe või teise asjaolu tähtsust kaevandamislubade üle otsustamisel. Väärtuslike põllumaade ja maastike säilimisega ning rohelise võrgustiku toimimisega tuleks kaevandamislubade andmisel oluliste asjaoludena arvestada juba täna.
Pea kõik planeeringute eelnõud sisaldavad ka punkte, mis peaks uute kaevanduste rajamist mõningal määral suunama. Mõningal puhul on loetletud konfliktseid piirkondi, kuhu tuleks kaevanduste rajamist võimalusel vältida, mõningal puhul jagatud maardlate alasid kategooriatesse. Samas on ka nende tingimuste puhul sõnastus üpris üldine ning selgeid keeldusid või lube ühes või teises piirkonnas maavarasid kaevandada planeeringute eelnõudest ei leia.
Seetõttu võib ülevaate põhjal järeldada, et kui uued maakonnaplaneeringud praegusel kujul kehtestatud saavad, ei muudaks see senist praktikat. Uusi kaevandusi avataks jätkuvalt arendajate initsiatiivil nende valitud asukohtadesse, isegi kui mõnes alternatiivses asukohas kaevandamine tooks kaasa vähem häiringuid. Kaevandamistegevuse tingimuste kindlaksmääramisel oleks jätkuvalt määravaks kaevandamisload, kuna suure üldistusastme tõttu ei loo maakonnaplaneeringute tingimused selget raamistiku konkreetse maardla ja kaevanduse või karjääri rajamiseks.
Loe lähemalt: ülevaade ning kaevandamislubade tingimuste võrdlus tabeli kujul.