Pikaaegne mürarikkas keskkonnas viibimine võib põhjustada selliseid terviseprobleeme nagu näiteks unehäired, südame- ja veresoonkonnahaigused ja ärevus. Otseselt on müra seostatav tinnituse ehk kõrvakohinaga. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmete kohaselt on müra terviseprobleeme tekitavate keskkonnategurite hulgas õhusaaste järel teine enim levinud mõjur.
Müra olulisust inimtervisele on rõhutanud ka Eesti õigus- ja
kohtupraktika. Riigikohtu Halduskolleegiumi (RKHKo) lahendi 3-3-1-17-14 punktis 11.1 ütleb kohus: „Kolleegium peab üldteada asjaoluks, et
kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja
selle kaudu tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida
isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne,
sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis
sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest.“
Mõnikord jääb ebaselgeks, kelle poole pöörduda ja kuidas käituda, kui oled sattunud olukorda, kus müra häirib. Niinimetatud müraolukordi käsitlevad erinevad õigusaktid ning järelevalvet teevad samuti erinevad korrakaitseorganid. Oma õiguste võimalikult mõjusaks kaitsmiseks on hea teada, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Mürajuhis aitab orienteeruda müras ning Eestis müraprobleemide lahendamiseks mõeldud õigusruumis.
Kuidas tulla toime häiriva müraga? Juhis kodanikele
Vaata ka meie teisi juhiseid kodanikele