Marian toob oma arvamuses sel teemal võrdluse kohtuvaidlustest kriminaalasjades, kus „kohtukaal on esialgu süüdistatava kasuks kaldu ning prokuratuuri ülesanne on riigi raha kasutajana näidata, et kuritegu on tõesti toime pandud. Kas ehk võiks kõigile nii elulise ja vajaliku nähtuse, kõikehõlmava looduskeskkonna huvides, kohtud käituda samamoodi - võtta positsiooni, et loodust tuleb kaitsta ja kõik, kes soovivad millegi keskkonda ohustavaid tegusid teha, peavad tõendama, et nende teod on parimad võimalikud ja keskkonda ei ohustata? Juhul kui eraisikud või organisatsioonid on märganud võimalikke probleemkohti ja teinud seda oma piiratud võimaluste piires asjatundlikult ning pädevalt, siis tuleks saastajal näidata, et ta ikka ei saasta, mitte väita, et nt keskkonnaorganisatsioon pole esitanud piisavalt kaalukaid väiteid, et vaidlusalune tegevus toob kaasa piisava keskkonnariski või -ohu.“
Tõendamiskoormise teemalise ülevaate koostamine jätkub ning see on mõeldud eelkõige neile, kelle võimuses on parandada kohtupraktikat.
KÕKi varasemad
praktikandid sellel aastal on koostanud õigusliku analüüsi "Ehitise kasutusloas
kõrvaltingimuse seadmise võimalused." (juuni 2017) ning hiljuti
avaldatud mürajuhise „Kuidas tulla toime häiriva müraga? Juhis kodanikele.“
(november 2017).