Mis Sind inspireeris just vabaühendusse keskkonnajuristiks tulema?

Keskkonna säilimine ja kaitse on mind alati paelunud. Leian, et me kõik inimestena peaksime seisma hea selle eest, et ka tulevastel põlvedel oleks koht kus elada, võimalus nautida metsaloodust ja loomariigirikkust. Tunnen, et saan siin juristina anda enda panuse nende väärtuste säilimisse ja kaitsesse.




Kui Sa peaksid nimetama ühe asja, mida sa kindlasti loodad keskkonnajuristina saavutada, mis see oleks?

Ma tegelikult tooksin esile kaks asja. Esimene on maapõue kaitse ning seda saan teha seadusandluse muutmisele kaasa aidates, õigusabi pakkudes ning jagades enda teadmisi neile, kes puutuvad kokku maapõue kasutamisega seotud otsustega.

Teise asjana on minu silmis väga oluline metsa kaitse. Metsanduses on minu silmis põhiprobleemiks üleraie, mida soodustab automaatne metsaregistri süsteem. Ma näen seda, et automaatsüsteemi alusel tehtud otsused ei pruugi olla seaduspärased, mis lõpuks viib pikkade ja kulukate kohtuvaidlusteni. Raietöödeks antud luba peab olema põhjendatud ja kooskõlas iga üksikjuhtumi puhul ka muude oluliste asjaoludega.

Keskkonnaõigus areneb samamoodi pidevalt ja kiiresti nagu ükskõik, milline muu ala. Kuidas Sa ennast keskkonnaõiguse arengutega kursis hoiad?

Põhiliseks töövahendiks on mul kohtulahendid. Kohtulahendite analüüsimine annab ülevaate, mis suunas seadust tõlgendatakse ja milliseid uusi põhimõtteid praktikas rakendatakse.

Uuringute põhjal inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, selle tulemusena oskavad ja julgevad inimesed ise olla aina nõudlikumad näiteks otsustajate ja ettevõtjate suhtes ning viimased on nii nendesamade teadlikumate nimeste kui ka üha karmistuvate keskkonnaregulatsioonide surve all. Kuidas Sulle tundub ja miks nii tundub, kas võib juhtuda, et keskkonnajuriste ei olegi tarvis varsti, sest kõik laabub niisamagi?

See, et inimeste teadlikkus keskkonna teemadel kasvab, on väga tervitatav ja kindlasti on selles kasusaajaks ühiskond tervikuna. Ma arvan, et mistahes muutused või muudatused ei ole alati halvad, olgugi, et need ei pruugi olla ei odavad, kerged ega mugavad. Keskkonnakaitseregulatsioonide n-ö karmistumise eesmärk on siiski loodusvarade ja loodusressursside säästlikum kasutamine. Vaidluste ja probleemide iselaabumisele ma siiski lootma ei jääks.

Milline põnev juhtum või muu juriidiline pusa Sul juba käsil on, mida lahti harutad ja millest saad lühidalt rääkida, sh miks see Sulle põnevust pakub?

Praegu on minu fookus suunatud maapõueseaduse muudatuste väljatöötamise protsessis osalemisele. Selle puhul mulle väga meeldib, et keskkonnaministeerium on kaasanud seaduse muudatuste väljatöötamiseks valdkonnale spetsialiseerunud spetsialiste, haldusmenetluse spetsialiste, huvirühmasid jt maapõueseadust rakendavaid isikuid. Põnev on näha, kuidas muudatusettepanekute osas esindavad huve erinevate valdkondade inimesed ja kuulda erinevaid arusaamu loodusressursside kasutamisest. Selle tulemusena ma loodan ja usun, et maapõueseadust täiendatakse selgemate tingimuste ja ühtsemate reeglitega.

Mida ja kellele Sa soovitaksid KÕKi keskkonnajuristina?

Keskkonnajuristina soovitan ma ikka kõikidele inimestele mõelda meie kauni Eestimaa looduse hoidmisele ning samas teadvustada vastutust looduskeskkonna säilimise eest. Hea on korra peatuda mõtisklemiseks, kuidas sinu tegevus või tegevusetus võib mõjutada meie metsi, meie loomi, meie maavarasid ja milline näeb välja meie looduskeskkond näiteks 20 või 30 aasta pärast praeguse majandamisstiili jätkumisel.