Riigikohus rõhutas otsuses, et PLKde hooldamise toetuse eesmärgid ei ole pelgalt looduskaitselised, vaid eesmärks on toetada ka avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumajandustootjat ja suurendada tema konkurentsivõimet.
Riigikohus leidis, et lisakohustusi tohib
hooldamise toetuse saajatele seada vaid kaalukatel põhjustel ja piiratud
ulatuses. Kõnealusel juhul oli kadakate ja mändide eemaldamine küll seotud
olulise avaliku huviga (kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamine) ning
puittaimestiku eemaldamine oleks põhimõtteliselt sobiv, ent kohustuse seadmine
oli selle ulatuse tõttu ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel
oleks kohtu hinnangul pidanud arvestama ka ohuga, et loomakasvataja loobub
liigselt koormavate kohustuste korral PLK hooldamisest, ning seda pidanuks
minimeerima.
Riigikohus juhtis tähelepanu muu hulgas sellele, et
asja materjalidest ei nähtunud, nagu oleks loomakasvataja saanud oma arvamust
avaldada. See oleks aga olnud nõutav nii haldusmenetluse seaduse üldsätete
alusel kui ka sisuliselt vajalik selleks, et hinnata lisatingimuste
proportsionaalsust.
Riigikohtu otsust ja Keskkonnaõiguse Keskuse
pikemat arutelu sel teemal loe uudiskirjast.
Looduskaitsealastes küsimustes pakuvad Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa
Looduse Fond tasuta nõu Looduskaitse nõuandlas.
Lisaks kajastame märtsi uudiskirjas maapõuega seonduvaid
määruste muudatusi, müra normatasemete muutmise kavatsusest Eestis, Euroopa Komisjoni
sammudest õhusaaste vähendamiseks ning vastuvõetud Euroopa ringmajanduse
tegevuskavast. Lugeda saab ka Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille kohaselt
lubataks taaskasutatud PVC-st toodetes tavapärasest kõrgemat pliisisaldust,
milel Euroopa Parlament tagasi lükkas. Loe tervet keskkonnaõiguse
uudiskirja siit.
- Vanemaid uudiskirju loe siit.
- Igakuised värsked keskkonnaõiguse uudised Eestist ja mujalt saad enda postkasti tellida meie kodulehelt.
Keskkonnaõiguse uudiskiri ilmub alates 2009. aastast.